30. mai 2024 oli Tartu Linnajaloo Muuseumidele rõõmus päev. Päeva tegi eriliseks Oswald Hartge pojapoja Alexander Hartge ja tema abikaasa Dagmar Hartge külaskäik. Külaskäigu eesmärk oli muuseumile üle anda Oswald Hartge koostatud reisilauamängu „Rund um Estland“ perekonnale kuuluv ainuekseplar.
1895. aastal Tartus sündinud baltisakslase Oswald Robert Ernst Hartge nimi ei pruugi ajaloohuvilisele eestimaalasele tundmatu olla. Nimelt ilmus 2022. aasta lõpus Tartu Linnamuuseumi kirjastamisel tema mälestusteraamat „Lapsepõlvest ühe ajastu lõpuni. Mälestused 1895-1939“. Peale Teist maailmasõda Saksamaal ilmunud raamatu (Oswald Hartge. Auf des Lebens großer Waage. Erinnerungen 1895–1939. Hannover–Döhren: Hirschheydt, 1968) tõlkis ja lisas kommentaarid TÜ germanistika professor Reet Bender ning tõlke ja kommentaarid toimetas ajaloolane Toomas Hiio. Raamat on Hartgede perekonna rõõmuks osutunud populaarseks ja leidnud Eestimaal ohtrasti tänulikke lugejaid.
Detailirohkuse tõttu on tõlkija Reet Bender nimetanud Oswald Harge raamatut Tartu entsüklopeediaks: „Tema mälestuste esimene pool, Tartus veedetud lapsepõlve ja noorusaega kirjeldav osa kujutab endast tõepoolest omalaadset Tartu–entsüklopeediat, tuues lugeja silme ette omaaegse Tartu linna ühes oma elanikega, lastes lugejal sellest aga osa saada läbi baltisaksa prisma.“
Oswald Hartge eestikeelsele mälestusteraamatule kirjutas järelsõna Alexander Hartge, kirjeldades raamatu saamislugu:
„Peaaegu kolmkümmend aastat pärast ümberasumist avaldas mu vanaisa Oswald Hartge Saksamaal Hannoveris käesoleva raamatu. Kasvasin koos selle raamatuga ja selles kirjeldatud maailma ning elukeskkonna saatel. Olen sündinud 1961. aastal Saksamaa Liitvabariigis ühena vanaisa viiest lapselapsest veidi pärast ta pensionile minekut. Nagu mu vanaisa oma raamatu eessõnas kirjutab, jutustas ta oma lastele, seda eeskätt nende lapse- ja noorpõlves, omaenda noorusest ning Eesti kodumaast, ning pani jutustatu palju aastaid hiljem pensionipõlves käesolevasse raamatusse kirja. Kellele oli see raamat mõeldud? Kindlasti nii tema lastele ja toona juba sündinud lapselastele kui ka kõigile tema kaasteelistele kadunud aja meenutuseks. Et palju aastaid pärast vanaisa surma 1976. aastal osutub taas kord võimalikuks hõlpsasti Eestisse sõita, käia perekonnale olulistes kohtades ja külastada suguvõsa haudu, näis mu vanaisa põlvkonnale täiesti võimatu. Eesti tundus alatiseks olevat kättesaamatu ning kujutas endast seetõttu peaaegu midagi müstilist.“
Oswald Hartge pärandisse kuulub veel üks tähelepanuväärne teos, mis on otseselt seotud baltisaksa mälupaikadega. 1930. aastate algupoolel koostas Oswald Hartge oma kahele pojale, Karl Heinrichile (1926–2009) ja Hansule (1928–1945) mõeldes saksakeelsete kohanimedega reisilauamängu „Rund um Estland“. Mängu koostamise otseseks ajendiks oli Eesti Vabariigis 1934. aastal vastu võetud keeleseadus, mille järgi pidid võõrkeelsed nimed avalikkusest kaduma. Eestimaa erinevate paikade saksakeelsete kohanimedega lauamäng pidi pereliikmetele meenutama baltisakslastele harjumuspäraseid nimetusi. Mängu kodus joonistatud algne variant osutus tutvuskonnas populaarseks ja nii valmiski sõprade soovitusel 1935. aastal F. Wassermanni kirjastamisel Tallinna trükikojas Estländische Druckerei A.-G lauamängu „Rund um Estland“ trükitud versioon. Lauamäng trükiti papile ja oli neljaks kokku lapitav. Täringu ja nuppudega lauamäng kätkes endas reisi edendavaid ja takistavaid elemente (nt teekonna edenemine lennates või tagasikukkumine vorstikesi sööma). Oswald Hartge noorima tütre Renate Weicharti (snd 1934, Hartge) sõnul elavdasid mänguvälja vanemate räägitud rohked mälestused.
1939. aasta sügisel lahkusid Hartged Umsiedlungi käigus Eestist. Hartgede perekonna valduses olnud mängueksemplarid tegid 1939. aastal koos perekonnaga kaasa ümberasumisteekonna Tallinnast Brombergi (praegu Bydgoszcz Poolas), kuid paraku mitte enam põgenemise jaanuaris 1945 Brombergist Berliini ja sealt edasi Hannoveri ja Bremeni suunas. Hartgede perekonnal tuli 1945. aasta jaanuaris Brombergist põgenedes maha jätta kõik kodumaaga seotud mälestusesemed, kuna need ei mahtunud kaasa võetud väikestesse kohvritesse.
Siin algab muuseumile üle antud lauamängu lugu, mis viib esmalt 1918. aastasse. Nimelt määrati Oswald Hartge äia, dr Johannes Meyeri Lossi tänaval asunud majja korterisse Saksa reservohvitser dr Konrad Kersten Zehlendorfist Berliini lähedalt. Sellest sai alguse Oswald Hartge ja Konrad Kersteni sõprus. Kahe maailmasõja vahelistel aastatel külastasid Kerstenid Hartgede perekonda korduvalt suviti. Oswald Hartge ja Konrad Kersten panid neil aastatel ühiselt kokku ka baltisaksa õpilastele, nn saksa skautidele ehk Pfadfinderitele ja muidu matkahuvilistele mõeldud õpilaskalendrit. Nende ühiste sidemete ja Kerstenite Eesti-huvi tähistuseks sai Kerstenite abielupaar 1939. aastal, veel enne baltisakslaste ümberasumist, kingituseks sellesama muuseumile üle antava mängueksemplari.
Pärast sõda, kui Hartgede perekond oli asunud elama Hannoveri Alam-Saksimaal, said nad Kerstenite abielupaarilt nonde Eesti-reisidelt kaasa toodud mälestusesemeid. Kerstenid soovisid sellega mingilgi määral korvata Hartgede perekonna kodumaa kaotust. Nii jõudsid Hartgede perekonnani Kerstenitele kingitud reisimäng ja veel mõned kodumaaga seotud mälestusesemed, mille hulka kuulusid ka raamatud ja fotod.
Pärast Oswald Hartge surma 1976. aastal jäi reisimäng tema abikaasa Elisabethi (1899 Tartus – 1991 Hannoveris) valdusesse, kes selle hiljem oma noorimale lapsele Renatele andis. 2016. aastal sai Alexander Hartge Oswaldi pojapojana oma tädilt Renatelt omakorda selle endale. 2022. aastal lasi Alexander H. sellest reisimängu eksemplarist valmistada koopiad, et igal Oswaldi ja Elisabethi lapselapsel oleks isiklik eksemplar.
2024. aasta alguses otsustas Hartgede perekond anda neile kuuluva mängueksemplari perekonna kingitusena üle Tartu Linnamuuseumile. Pidulik üleandmine toimus Tartu Linnamuuseumis 30. mail 2024.
Alexander Hartge: „Soovime sellega tänu avaldada muuseumile ja paljudele inimestele Eestis, kes hoiavad elus mälestust baltisakslaste ajaloost Eestis ja sealhulgas ka Oswald Hartge ja tema perekonna loost ning seda järeltulevate põlvede jaoks alal hoiavad. See on märgiks minu perekonna ja Eesti vahelistest seostest üle ja läbi põlvkondade. [—] Rõõmustagu see lauamäng nüüdsest alates inimesi Tartus. Üks ring on täis saanud.“
Hartgede perekonnale nii olulise reisilauamängu „Rund um Estland“ lugu jätkub. Veel 2024. aasta suvel ootab pea saja-aastast lauamängu noorenduskuur kogenud paberikonservaatori käe all, et olla valmis eksponeerimiseks sügisel Tartu linnakodaniku muuseumis aset leidval baltisaksa mängude näitusel.
Teksti autor Marge Rennit.
Kasutatud kirjandus:
Oswald Hartge. Lapsepõlvest ühe ajastu lõpuni. Mälestused 1895–1939. Tartu Linnamuuseum, 2022.
Alexander Hartge. Das Reisespiel „Rund um Estland“ von Oswald Hartge. 21.2.2024, saadetud e-mailiga.