Tagasi

Kuidas suhkrust tükid said?

AjaveebTartu linnamuuseumUudis

Uudishimupäeva eel muuseumi ajaloolises kogus ringi vaadates jäi pilk püsima ühel omapärasel tööriistal – suhkrupea purustajal. Tänapäeval ei tea ilmselt mitte kõik kaasaegsed, mis oli suhkrupea või siis tuleb seda sõna kuuldes meelde Hardi Volmeri laul „Mina pean sambat tantsida saama”, kus lauldakse bikiinides neidudest Suhkrupea mäel. Laulu sisse pandud Suhkrupeamäel pole küll suhkrupeaga peale välimuse midagi ühist, iseenesest aga annab mäe visuaal ettekujutuse, millised suhkrupead välja nägid.

Suhkrupea. Allikas: Wikimedia Commons
Suhkrupea kujuga mägi (Pão de Açúcar) Brasiilias Rio de Janeiros. 396 m kõrgune kaljumägi on Rio de Janeiro tuntumaid vaatamisväärsusi, mille tippu viib ka köisraudtee. Allikas: Wikimedia Commons

Suhkrupea oli suur koonusekujuline rafineeritud suhkru tükk, sellisel kujul turustati suhkrut enne tükisuhkru ja peensuhkru tulekut. Tööriist oli mõeldud suhkrupea lõikamiseks. Väike „pea” või suurem tükk suhkrupätsist pandi lõikuri ja aluse vahele, et teraga suhkrutükk tükeldada. 

Keskajal oli suhkur kallihinnaline ja haruldane eksportkaup, mida sarnaselt vürtsidega said lubada endale vaid jõukad inimesed. 17.–18. sajandil, kui hakati rajama massiliselt suhkruistandusi, muutus suhkur Euroopas kättesaadavamaks. Suhkru levik tõi kaasa vajaduse spetsiaalsete tööriistade ja vastavate lauanõude kasutuselevõtuks. Suhkru purustamiseks leiutati ja kasutati erinevaid tööriistu: haamreid, saage, tange, aga ka spetsiaalseid  giljotiine.

Pildil suhkrutangid, mida kasutati suhkru tükeldamiseks. (EPM TR 301:19 E 97:19)

Miks on suhkrupea sellise kujuga?  

“Suhkrupead” valmistati järgmiselt: rafineerimise teel lisanditest puhastatud roosuhkur muudeti paksuks siirupiks. See kuum siirup valati spetsiaalsetesse koonusekujulistesse vormidesse, mille põhjas oli väike auk, et eemalduks liigne vedelik. Seejärel jäeti vormid mitmeks nädalaks kuivama ja kristalliseeruma. Tulemuseks oli silindrikujuline valge suhkrupea. Kaalusid need pead u 5–15 kg ja kuna tihti inimene nii suurt kogust ei jaksanud või ei tahtnud osta, siis purustati suhkrust „pea” juba poes kaupa tehes või see oligi müügil lahtiraiutult. Kodus oli vaja suhkrutükke samuti  lõigata, tükid olid kõvad ja vajasid tööriista. 

19. sajandi alguses kehtestatud Napoleoni mereblokaad muutis suhkruroo importimise Euroopasse raskeks, suhkrut hakati tootma ka suhkrupeedist. Peedisuhkruga on rafineerimine kiirem. 20. sajandil hakati suhkrumassi kuivatama juba tsentrifuugiseadmetes. Tänapäeval pole suhkrupea etapp suhkru tootmisel enam vajalik.

Vaikelu puuviljade ja suhkrupeaga. U 1720. Autor teadmata. Allikas: Wikimedia Commons

Suhkrupead pakiti poodides sinakaslillasse paberisse, nn suhkrupaberisse. Rahvasuus oli uskumine, et suhkrupaber on raviva toimega ning usuti, et seda on hea asetada valutavale kohale. Perenaised kasutasid suhkrupaberit vahel villa või kanga värvimiseks. „Naisterahva Töö ja Elu ja Käsitööleht” (7. aprill 1926) soovitab suhkrupaberit kasutada ülestõusmispühadel mune värvides: „Ka sinisest suhkrupea paberist lõigatagu ristikesi, puid, majakesi ja igasugu vigureid ning mähitagu nad riidega munade ümber ja keedetagu siis. Munadele tulevad peale väga ilusad sinised paberist lõigatud vigurite kujud.“ 

Muuseumisse on suhkrupea purustaja jõudnud 1961. aastal Natalia Verhoustinskajalt (1897–1981). Verhoustinskaja õppis 1920. aastatel Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas skulptuuri erialal ja töötas hiljem Tartus joonistusõpetajana. Tema kaudu on linnamuuseumi kogusse jõudnud palju tema isale (töötas kohtusüsteemis) ja ka vanaisale (oli preester) kuulunud dokumente ja esemeid, samuti pere käsitöö- ja tarbeasju.

Kristi Musteikis
Tartu Linnamuuseumi ajaloolise kogu teadur-koguhoidja

Päisepildil: Tartu Linnamuuseumi ajaloolises kogus hoiul olev käsimasin peasuhkru purustamiseks (TM 278: 3 Aj) on valmistatud ilmselt tsaariajal, 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. 

Vaata lisaks

Kõik uudised
Tartu linnamuuseumUudis

Linnamuuseum on remondi tõttu suletud 29. jaanuarist 24. aprillini.

29 jaanuar 2024

Tartu linnamuuseum on suletud 29. jaanuarist 24. aprillini. Tegeleme ruumide remondi ja näituste „Peedist pesumasin: leidlikkus linnas“ ja “Meie Tartu”…

Tartu linnamuuseumUudis

Tartu linnamuuseum annab võimaluse osaleda unikaalse “Meie Tartu” näituse loomisel

24 märts 2023

Kultuuripealinna aasta on ukse ees ja Tartu linnale on järgmine aasta märgilise tähtsusega. Tartu linnamuuseum kutsub praegusi ja endisi tartlasi…

Tartu linnamuuseumLaulupeomuuseumOskar Lutsu majamuuseum19. sajandi linnakodaniku muuseumUudis

Jõulud muuseumis

3 november 2022

Tartu linnamuuseum„Kadunud jõulukinkide müsteerium” 8. detsembrist kuni 22. detsembrini pakume eelkooliealistele alates 5. eluaastast ning 1.-5. klassi õpilastele võimalust tähistada…

Tartu linnamuuseumUudis

Tartu lugu saab väärilise vormi. Tartu linnamuuseum kuulutab välja püsiekspositsiooni ideekonkursi

12 november 2021

Tartu linnamuuseum kutsub osalema ideekonkursil ”Tartu linnamuuseumi ekspositsiooni sisearhitektuurne ja graafiline kujundus”, mille eesmärgiks on leida kõige sobivam visuaalne lahendus…

Tartu linnamuuseumKGB kongide muuseumUudis

Lõppevate näituste päev

24 september 2021

Laupäeval, 25. septembril on Tartu linnamuuseumis ja KGB kongide muuseumis peagi lõppevaid näituseid võimalik külastada 1-eurose pääsmega.  Tartu linnamuuseumis saab 26….

AjaveebTartu linnamuuseum19. sajandi linnakodaniku muuseumUudis

200 aastat Georg von Oettingeni sünnist

22 november 2024

Käesoleva aasta novembris täitub 200 aastat väljapaistva tartlase, arstiteadlase, Tartu ülikooli rektori ja Tartu linnapea Georg Philipp von Oettingeni sünnist….

LaulupeomuuseumUudis

Etluskonkursi “Koidulauliku valgel” maakonnavooru tulemused

19 november 2024

XXVIII üleriigilise noorte etluskonkursi “Koidulauliku valgel” Tartu linna ja Tartumaa eelvoor toimus 14.11.2024 Laulupeomuuseumis. Parimad võistlevad edasi Pärnus Koidula Muuseumis,…

AjaveebTartu linnamuuseumUudis

Kuidas suhkrust tükid said?

16 november 2024

Uudishimupäeva eel muuseumi ajaloolises kogus ringi vaadates jäi pilk püsima ühel omapärasel tööriistal – suhkrupea purustajal. Tänapäeval ei tea ilmselt…

Kõik uudised