Tagasi

KUU ESE: Sajanditagused teenetemärgid

AjaveebUudis

Iseseisvuspäeval heidame pilgu Tartu Linnamuuseumi ajaloolises kogus hoiul olevatele Eesti esimestele teenetemärkidele.

Vabaduse Rist 

Vabaduse Rist (rahvapäraselt Vabadusrist, VR) on Eesti vanim riiklik teenetemärk, mis on asutatud 1919. aastal Vabadussõjas osutatud sõjaliste teenete (I liik), isikliku vapruse (II liik) ja administratiivsete teenete tunnustamiseks (III liik). Igas liigis on omakorda kolm järku. 

Aversi keskplaadil asetseb täht E (Eesti) ja kõverdatud käsi mõõgaga, mis moodustab V- tähe (Vabariik). Tagaküljel on kirjas Vabaduse Risti asutamise daatum – 24.02.1919.
Vabaduse Rist, II liik, 3 järk (TM 2775: 4 Aj) Annetatud August Villupile. Valmistatud Berliinis, A. Werner and Söhne töökojas. Teenetemärgi kavandi kunstilise teostuse autoriks on peetud kunstnik Nikolai Triiki. Lõpliku, üheksast märgist koosneva teenetemärkide kujunduse autor on kunstnik Peet Aren.

Igal Vabaduse Ristil on oma lugu. See räägib teeneteristi kavaleri saatusest, aga laiemalt ka Eesti riigi loomise loost. Meie kogu Vabaduse Rist on annetatud August Villupile VR II/3. (Esimese vabariigi ajal oli ilus komme lisada Vabadusristi kavaleride nime järel lühend VR koos sellele isikule antud risti liigi ja järgu numbriga).

TM F 1178: 15   

August Villup (1890–1923) sai sõjalise väljaõppe Peterburis keiser Paul I sõjakoolis ja Oranienbaumi ohvitseride kütikoolis, teenis Esimeses maailmasõjas vene sõjaväes, langes sakslaste kätte haavatuna vangi. Sealt vabanedes astus 1918. aastal Eesti Kaitseliitu ja Eesti sõjaväkke. Vabadussõjas sai 1919. a haavata, kuid jätkas teenistust. 1. kuulipildujate roodu ülemana ja kõikide kolme kuulipildujate roodude ülemvaatajana hea töö eest ülendati A. Villup leitnandiks. Peale sõda, alates 1921. aastast töötas ta EV Haridusministeeriumis. 1923. aastal suri tiisikusse.

TM 2169 Ar

Vabaduse Risti juurde kuulus ka tunnistus. Meie arhiivkogus ei ole A. Villupi VR tunnistust, aga näitena tunnistus nr 396, antud Aleksander Nigulile. Ilmselt on tunnistusel eksitud nime kirjutamisel, Vabadusõja Ajaloo Seltsi VR kavaleride diplomite loendis on tunnistus nr 396 antud Aleksander Niggolile, kellest tuleb juttu elupäästemedali juures.

Vabadussõja mälestusmedal

Medali esikülg
Medali tagakülg.

                   

Vabadussõja mälestusmedal on antud kõigile Eesti Vabadussõjas osavõtjatele. Pronksist medali esiküljel on kogu maailm (kodu) justkui peopesas – vasakul on kujutatud rukkivihkude peal istuvat naist kolme lapsega ja elumaja suitseva korstnaga, paremal taustal paistab rukkipõllu taustal kirikutorn ja vabrik. Esiplaanil on kodu ja pere kaitsel seisev sõdur ja reljeefne tekst “KODU KAITSEKS”. 

Tartu Linnamuuseumi ajaloolises kogus hoiul olevad Vabadussõja mälestusmedalid TM 1594: 13,14 Aj

Ülemisel pildil on sõjas haavata või põrutada saanute mälestusmedal, seda näitab medali lindi alumises osas olev 50 mm laiune põiklehv. Hannes Walteri sõnul anti välja üle 100 000 Vabadussõja mälestusmedali, neist u 15 000 haavatulindiga. 

Elupäästemedal 

TM 1869: 5 Aj
TM 1869: 5 Aj

Teenetemärgi statuudis seisab, et medal oli mõeldud inimese elu päästmise eest Eesti Vabariigi piirides: a) vetel, b) tulekahjudel ja c) üleüldse õnnetuse juures, kus keegi oma elu kaalule pannes mitmesuguseid takistusi võites teist surmast päästab. 

Seda teenetemärki (asutatud 1922) andis välja Eesti Punase Risti Peavalitsus. Medali kujundus on hästi lihtne – selle aversil näeme Punase Risti sümbolit ja teksti “ELU PEASTMISE EEST” ning tagaküljel on juhtlause “ARMASTA LIGIMEST, KUI ISEENNAST”.

Linnamuuseumi ajaloolisse kogusse jõudis medal 1985. a koos Loreida Vare annetatud Tartu Vabatahtliku Tuletõrjeühingu (TVTÜ) medalite, dokumentide ja fotodega. Arvatavasti on medal kuulunud TVTÜ ronijate jaoskonna liikmele, pritsumees Aleksander Niggolile (s. 1900). 

Eesti Tuletõrjemuuseumi kogus olev foto tuletõrjevormis A. Niggolist. TTM F 4293

Lisaks elupäästemedalile kannab ta fotol rinnas Vabaduse Risti ja Vabadussõja mälestusmedalit. Tartu Linnamuuseumi arhiivkogus on hoiul A. Niggoli VR tunnistus.

Aleksander Niggolile antud tänukiri aastast 1927. TM 1869: 6 Ar

Eesti Punase Risti teenetemärgi

(1936.a-ni  Eesti Punase Risti  mälestusmärk) on asutanud 1920. a Eesti Punase Risti Selts. 
Aastatel 1920-1940 tegi Eesti Punase Risti teenetemärk läbi mitu muutust. Olles algselt vaid üheklassiline teenetemärk, muudeti see 1925. a kolmejärguliseks ning 1926. a jagunesid teenetemärgi I ja II järk omakorda kaheastmeliseks. 1936. a muudeti EPR aumärk viie klassiga riiklikuks teenetemärgiks.

Tartu Linnamuuseumi ajaloolises kogus on hoiul Eesti Punase Risti 5. klassi ja 2. klassi teenetemärgid , mis on antud 1939. a koorijuht Jaan Kirsipuule.

Teeneteristi kujunduses on kasutatud Punase Risti sümbolit ja tuletorni kujutist, mis on lootuse sümbol.
Risti tagaküljel on kuldäärtega punane emailsõõr kirjaga INTER ARMA CARITAS (Halastus keset relvi) ja selle keskel aastaarv 1919 (EPR loomine).  TM 127: 1 Aj 
Teenetemärgi juurde kuuluv diplom TM 127: 3 Ar
Eesti Punase Risti 2. klassi teenetemärk, antud J. Kirsipuule 1939.a. TM 127: 2 Aj

Tuletõrje teenetemärgid

Omaette põnev teema on tuletõrje teenetemärgid. Linnamuuseumi kogus on arvukalt tuletõrje-teemalisi märke ja medaleid tsaariajast kuni tänase päevani. Eeskätt just Tartuga seotud. Tartu Vabatahtlik Tuletõrje Ühing asutati 1864. aastal. Üleriiklik Eesti Vabatahtlik Tuletõrje Liit sündis 1919. aastal; 1923. aastal kinnitati liidu poolt ühtsed hoolsusmärgid (nimetatud ka teenetemärkideks) kauaaegse hoolsa töö või eriliste teenete eest.

TM 549: 13 Aj
TM 549: 12 Aj

EV tuletõrje teeneterist, Kuldristi II liik. Märk on Malta risti kujuline, keskosas ovaalis on tuletõrje embleem- kiiver kahe ristatud kirkaga. Tuletõrje hoolsusmärk II järk ehk Hõberist on sama kujundusega. Erinevused on lindi värvides. Mõlemad teenetemärgid on kuulunud Gustav Neostele. Reeglina võis Hõberisti taotleda pärast 15-aastast teenistust ja Kuldristi II liiki pärast 20 aastast teenistust. Nendest teenetemärkidest kõrgemal olid veel Kuldristi I liik (25 aastat teenistust) ja Kõrgem hoolsusmärk (35 aastat), hõberistist madalamale jäid kuldmedal ja hõbemedal. 

Tartu vabatahtliku tuletõrjujale Gustav Neostele kuulunud medalid ja dokumendid jõudsid Linnamuuseumi kogusse Marie Neostelt 1964. aastal. 

Tartu VTÜ ronijate jaoskonna liige Gustav Neoste. TTM F 4370

Ronijate ja joajuhtide vormile oli iseloomulik punutud päästenöör paremalt õlalt vasakule puusale, pika kuklasirmiga kiiver ja nahast kuklapõll. Vanu fotosid vaadates tundub, et pidustustel oli kombeks panna tuletõrjujatele rinda või vöörihma vahele ka lilli. 

Tartus oli hästi organiseeritud tuletõrjekorraldus, vabatahtlk organisatsioon koondas mehi väga erinevatelt ametitelt. Enne keskliidu tekkimist 1919. aastal olid piirkondlikud ühingud üsna iseseisvad ja neil olid välja kujunenud samuti oma nn kohalikud teenetemärgid. Põneva kujundusega on just Tartu Vabatahtliku Tuletõrjeühingu teenetemärgid.

Tartu Vabatahtliku Tuletõrjeühingu teenetemärk – kohalik Tartu teenetemärk (alamaste). Täpselt sama kujundusega, aga suurem oli ka Tartu nn Suurrist ehk Tartu Tuletõrjeühingu kõrgeim aumärk. TM 549: 5 Aj

Tartu VTÜ teenetemärgi keskel on nelinurkne punase emailiga kaetud rist, millel on kujutatud vabamüürlaste üks tuntumaid sümboleid – kõikenägev silm. Risti ülemise haru otsas on tuletõrjuja kiiver.

Vabamüürlaste sümboleid leiab ka tuletõrjujate kiivrimärkidel ja ka tsaariaegsetel aumärkidel. See on eraldi põnev teema, mida uurida. Vabamüürlaste põhimõtted – vennaskonnavaim, ausameelne elu, usk, ligimesearmastus, heategevus, abivajajate aitamine, maailma paremaks muutmine langevad kokku ka tuletõrje ühingu väärtuste ja põhimõtetega (pritsumeeste armastatud loosungid olid „Kõik ühe , üks kõigi eest!”, „Jumalate auks, ligimeste kaitseks!”, „Armasta ligimest kui iseennast”).

Kohalikud Tartu VTÜ teenetemärgid. Mõlemad märgid on näha ka Gustav Neoste vormil. Pildil on teenetepärjal tamme- ja loorberilehtedest pärja sees kujutatud tuletõrje sümbolid, sh ka aurupritsi, mille peale on lisatud Tartu vapi kujutis. Seda teenetemärki anti välja hõbedast ja kuldset (kõrgem aste). TM 549: 8 Aj
Alumisel fotol on Tartu VTÜ jaojuhtide teenetemärk. Neljaharulise risti harude vahel on kujutatud ristatud voolikud ning risti keskosas sõõr R-tähega (tõenäoliselt tähistab R-täht ronijate jaoskonda). Piirdaatumid risti harudel tähistavad  Tartu VTÜ 60. sünnipäeva. TM 497: 1 Aj

Pritsumehed armastasid  medaleid. Tartu Vabatahtliku Tuletõrjeühingu paraad Raekoja platsil, tähistatakse 60. aasta möödumist Tartu Vabatahtliku Tuletõrjeühingu loomisest 1924. a. Samal aastal otsustas keskliit keelata kohalike märkide kandmise. Ka hilisemaid, 1930. aastate fotosid vaadates on näha, et alati ei peetud sellest kinni. TM F 442: 7

Kaitseliidu Valgerist 

Kaitseliidu Valgerist on Kaitseliidu kõrgeim teenetemärk (asutatud 1929. a), mida antakse eriliste teenete või eeskujuliku ja pikaajalise teenistuse eest. 1936 a. muudeti Kaitseliidu Kotkarist ametlikult riiklikuks teenetemärgiks. (Tegelikkuses oli Hannes Walteri sõnul Kaitseliidu Kotkarist ja ka EPR teeneteristid riiklike aumärkide rollis ka aastatel 1925 –1936, kui Eestil ei olnud ametlikult ühtegi riiklikku teenetemärki, kuna põhiseaduses oli kirjas, et rahuajal Eesti teenetemärke välja ei anna).

 Teenetemärgi aversil seisab hõbedane kotkas hoides mõõka ja valvates vapikilpi, reversil on Kaitseliidu asutamisdaatum 11/XI/1918.

Märk on valmistatud 1923. aastal Roman Tavasti asutatud kullassepafirmas, mis oli Eesti suuremaid kullassepatööstusi ja tuntud väga hea kvaliteedi poolest.

TM 2297 Aj
TM 2297 Aj

Tartu Linnamuuseumi ajaloolises kogus hoiul olev Valgeristi III klass on annetatud Elva politseijaoskonna ülemale August Paluojale.

Tartu Linnamuuseumi kogudes on hoiul ligi kaks tuhat märki ja medalit, s.h rikkalikult ka au- ja teenetemärke. 2022. aaastal riikliku kultuuripärandi digiteerimisprojekti raames said Tartu Linnamuuseumi u 1300 märki/medalit Eesti muuseumide infosüsteemis MuIS-s kvaliteetsed digikujutised. MuIS-s on nendega kõigil võimalik tutvuda.

Palju õnne, armas Eesti!



Teksti autor Kristi Musteikis, Tartu Linnamuuseumi ajaloolise kogu teadur-koguhoidja.

Allikad:

Aleks Kivinuk. Eesti, eestlased ja Punane Rist: sümboolika ja teenetemärgid. Tallinn, 2019.

Hannes Walter. Eesti teenetemärgid. Tallinn, 1998.

Tartu Linna Vabatahtlik Tuletõrjeühing: 1864–1939. Tartu, 1939.

Eesti Vabadusristi kavalerid. Vabadusristi Vendade Ühenduse keskjuhatus. Tallinn, 1935.

Vaata lisaks

Kõik uudised
Tartu linnamuuseumUudis

Linnamuuseum on remondi tõttu suletud 29. jaanuarist 24. aprillini.

29 jaanuar 2024

Tartu linnamuuseum on suletud 29. jaanuarist 24. aprillini. Tegeleme ruumide remondi ja näituste „Peedist pesumasin: leidlikkus linnas“ ja “Meie Tartu”…

Tartu linnamuuseumUudis

Tartu linnamuuseum annab võimaluse osaleda unikaalse “Meie Tartu” näituse loomisel

24 märts 2023

Kultuuripealinna aasta on ukse ees ja Tartu linnale on järgmine aasta märgilise tähtsusega. Tartu linnamuuseum kutsub praegusi ja endisi tartlasi…

Tartu linnamuuseumLaulupeomuuseumOskar Lutsu majamuuseum19. sajandi linnakodaniku muuseumUudis

Jõulud muuseumis

3 november 2022

Tartu linnamuuseum„Kadunud jõulukinkide müsteerium” 8. detsembrist kuni 22. detsembrini pakume eelkooliealistele alates 5. eluaastast ning 1.-5. klassi õpilastele võimalust tähistada…

Tartu linnamuuseumUudis

Tartu lugu saab väärilise vormi. Tartu linnamuuseum kuulutab välja püsiekspositsiooni ideekonkursi

12 november 2021

Tartu linnamuuseum kutsub osalema ideekonkursil ”Tartu linnamuuseumi ekspositsiooni sisearhitektuurne ja graafiline kujundus”, mille eesmärgiks on leida kõige sobivam visuaalne lahendus…

Tartu linnamuuseumKGB kongide muuseumUudis

Lõppevate näituste päev

24 september 2021

Laupäeval, 25. septembril on Tartu linnamuuseumis ja KGB kongide muuseumis peagi lõppevaid näituseid võimalik külastada 1-eurose pääsmega.  Tartu linnamuuseumis saab 26….

LaulupeomuuseumUudis

UUS! Õpituba näitusel “Lapseks olemise kunst”

18 mai 2024

Kui minu vanaema noor oli… Läheme koos vanavanemate aega. Vaatame, millistes oludes sada aastat tagasi lapsed kasvasid, mida seljas kanti…

Tartu linnamuuseumUudis

Uued muuseumitunnid!

11 aprill 2024

Ootame õpilasi Tartu linnamuuseumi näituse „Peedist pesumasin: leidlikkus linnas“ muuseumitundidesse! Pakume erinevas vanuses õpilastele temaatilisi muuseumitunde, mis jutustavad sellest, kui…

Oskar Lutsu majamuuseumUudis

Näitus “Kapsapää”

1 aprill 2024

Oskar Lutsu naljamäng „Kapsapää” („Kapsapea”) ilmus 1913. aastal ja seda on erinevates teatrites korduvalt lavastatud. Räpina ÜG õpilane Elizabeth Tensi…

Kõik uudised