Tagasi

Kriisiaja nipid: lihtne ja geniaalne keedukast

AjaveebUudis

Pea üheksakümmend aastat tagasi rahvuslike suurmeeste sarjas ilmunud raamatus Jüri Vilmsist kirjeldab raamatu autor Andres Pärl, kuidas noor Jüri Vilms valmistub üliõpilaspõlveks kõige „kitsama” elu vastu Tartus aastal 1907. ”Arutatakse reaalselt, kuid täis kindlat optimismi! – linnas on elu kallis. Puud on kallid, toit söögimajades on kallis. Kuidas oleks odavam? Tullakse algupärasele mõttele: tarvis ehitada toiduhautamiskast, kuhu toit peale keemahakkamist hauduma panna. Nii läheks vähe puid, hoitaks kokku aega ja toit oleks alati soe. Võetakse vana viljavakk, vooderdatakse tugevalt riide ja villaga.”

Tartu poole teele asudes pannakse äsja keema hakanud toit (kapsasupp) „aparaati”, et proovida, kuidas masin töötab. Aidu kõrtsi juures on peatus ja kõigi imestus on suur, kui noormees tuleb väljast sooja kapsasupiga.

Praegusel ajal, kui kütusehinnad on kallid ja inimestel napib aega, on igati asjakohane meelde tuletada vanu häid energiat säästvaid nippe, mida saab kasutada ka täna.

Tartu Linnamuuseumi kogus hoiul olev hautamiskast (TM 3428:1Aj) on valmistatud umbes 2 cm paksustest okaspuu laudadest, kasti kaas on haagiga suletav. Kasti sisemus on vooderdatud vildiga, kaane all on villalapp.

Tartu Linnamuuseumi kogus on hoiul sarnane isevalmistatud kast toidu hautamiseks. “Masina” idee on väga lihtne: valmiv toit, näiteks puder, ühepajatoit või supp tuleb enne hautamiskasti panemist pliidil keema lasta ja mõned minutid keeta. Peale seda asetatakse toit isoleeritud kasti, kus säilib keemistemperatuuri lähedane temperatuur ja selle soojuse mõjul jätkub toidu küpsemine kastis.

Populaarseks sai selline toiduvalmistamistehnika paljudes Euroopa riikides just 20. sajandi esimeses pooles, maailmasõdade keerulistel aegadel, kui nappis küttematerjali ja toitu ning seetõttu tuli olla kokkuhoidlik ja leidlik. Taoline „aparaat” võimaldas kokkuhoidlikumalt majandada, garanteerides minimaalsete vahenditega sooja toidu.

Paljud pered valmistasid sellise isoleeritud hautamiskasti (eesti keeles tuntud ka nimetusega „keedukast” ja „heinakast”) ise. Selleks sobib igasugune kast, mida saab soojustada. Kasti ja poti vaheline tühimik täidetakse soojustusmaterjaliga – näiteks heina, põhu, ajalehtede või villaga. Siit tuleb ka kasti nimetamine heinakastiks (soome k Heinälaatikko, inglise k Haybox)

Lisaks energiasäästlikkusele säilivad sellise toiduvalmistamisviisi puhul toitained ja vitamiinid paremini, samuti ei kõrbe toit põhja.

Keedukasti valmistamine, 1914-1918. Fotograaf Marie Goslich, Vikimedia commons.

Eestis hakati propageerima korralikult valmistatud keedukasti 1920.-1930. aastate kodumajanduse ja -kultuuri ajakirjades. Nt. 1929. aasta „Taluperenaises” ilmus põhjalik kolme lehekülje pikkune artikkel keedukastist. Leiti, et heal perenaisel peaks köögis lisaks pliidile kindlasti olemas olema ka keedukast, mis kergendab märksa perenaise tööd ja vähendab tunduvalt nii aja- kui põletismaterjali kulu. Lisaks õpetatati kasti ise valmistama ja kasutama. Mõned näpunäited ajakirjast:  „Keedukast võimaldab perenaisele pikemat puhkust varajastel hommikutundidel, sest õhtul kasti pandud toit on hommikuks valminud ja perenaisel jääb üle see anda ainult ette tööle tõttavale perele. Samuti ta võib anda kaugematele tööle minejatele sooja toidu kastiga kaasa. Ka emadele, kes sunnitud otsima endale ülespidamist väljaspool kodupiire, võimaldab ta muretseda lastele sooja ja tervet toitu. Niisama võimaldab ta üksikutele inimestele, kes töötavad läbi päeva väljaspool kodu, leida koju tulles sooja söögi eest. /…./ On ju rahva seas üldiselt tuntud toitude hautamine ja soojendamine kasukasse mässimise teel, mis ei vasta aga tervishoiunõuetele, sest kantud kasukas pole alati kõige puhtam. Sama võib öelda toitude voodiriietesse mähkimise kohta. Keedukasti võib hoida aga täiesti puhta kõigist mustuse idudest. /…/ Haududes pikkamööda ja tasa, saavad toidud kastis küpsemad ning seedimisele paremini ettevalmistatud, kui see sünnib tulel keetes. Eriti tähtis on see tera- kui ka kaunvilja toitude juures.”

Artikli lõpus on toodud ülevaade tähtsamate toitude eelkeetmise kui ka kastis hautamise aja kohta.

Keedukasti valmistamise põhjalik õpetus ja selles mitmesuguste söökide valmimise aeg on kirjas ka 1926. aastal ilmunud Signe Donneri kokaraamatus. Siin kiidetakse keedukasti praktilisust ja soovitatakse eriti just töölisringkondade ja vabrikutööl käijatele naistele keedukasti hindama õppida, sest see pakub neile võimaluse perele lõunaks toitvat rooga valmistada.

Selle pildi alt-atribuut on tühi. Failinimi on Picture3.png
Keedukasti pilt 1926. aastal ilmunud Signe Donneri kokaraamatus.

Linnamuuseumi kogus olev keedukast on oma mõõtmetelt pisike, selle kõrgus on 23,5 cm ja külgede laius 22 cm. Võib oletada, et see oli kasutuses vaid ühele inimesele toidu kaasavõtmiseks.

Eseme andis Tartu Linnamuuseumi kogusse 2012. aastal Tiiu Keskpaik. Isevalmistatud puidust kast oli kasutusel toidu hautamisel üleandja emapoolse vanaisa Aleksander Sundja perekonnas. A. Sundja oli Eesti sõjaväe ratsarügemendi veterinaararst. Perekond elas Tartus, Kasarmu tänaval.

2018-2023 kultuuripärandi digiteerimisprojekti raames nimetasime antud eseme eelmisel aastal Tartu Linnamuuseumi pärandipärliks.

Teksti autor Kristi Musteikis, linnamuuseumi ajaloolise kogu teadur-koguhoidja.

Allikad:

Andres Pärl. Jüri Vilms. Eesti iseseisvuse märter. Eesti rahvuslikud suurmehed. Tallinn, 1935. Lk. 24

Signe Donner. Daani kokaraamat. Noor- Eesti kirjastus, 1926.

Taluperenaine: kodumajanduse- ja kodukultuuriajakiri, 1929/2. Lk. 51-54

Vaata lisaks

Kõik uudised
Tartu linnamuuseumLaulupeomuuseumOskar Lutsu majamuuseum19. sajandi linnakodaniku muuseumUudis

Jõulud muuseumis

3 november 2022

Tartu linnamuuseum„Kadunud jõulukinkide müsteerium” 8. detsembrist kuni 22. detsembrini pakume eelkooliealistele alates 5. eluaastast ning 1.-5. klassi õpilastele võimalust tähistada…

Tartu linnamuuseumUudis

Tartu lugu saab väärilise vormi. Tartu linnamuuseum kuulutab välja püsiekspositsiooni ideekonkursi

12 november 2021

Tartu linnamuuseum kutsub osalema ideekonkursil ”Tartu linnamuuseumi ekspositsiooni sisearhitektuurne ja graafiline kujundus”, mille eesmärgiks on leida kõige sobivam visuaalne lahendus…

Tartu linnamuuseumKGB kongide muuseumUudis

Lõppevate näituste päev

24 september 2021

Laupäeval, 25. septembril on Tartu linnamuuseumis ja KGB kongide muuseumis peagi lõppevaid näituseid võimalik külastada 1-eurose pääsmega.  Tartu linnamuuseumis saab 26….

AjaveebUudis

Kriisiaja nipid: lihtne ja geniaalne keedukast

22 november 2022

Pea üheksakümmend aastat tagasi rahvuslike suurmeeste sarjas ilmunud raamatus Jüri Vilmsist kirjeldab raamatu autor Andres Pärl, kuidas noor Jüri Vilms…

AjaveebUudis

Tartu tänavanimedest

9 november 2022

Vanimad andmed Tartu tänavanimedest ulatuvad teadaolevalt 16. sajandisse. Aastasadade jooksul on linna nii vähem kui rohkem tähtsamatele tuiksoontele antud nimesid,…

Kõik uudised