Tagasi

Kolm taskupäikesekella Tartu Linnamuuseumi kogus

AjaveebUudis

Uudishimu tekitavaid asju otsides pälvisid meie tähelepanu päikesekellad. Ehkki novembri lõpus on päikest näha harva, näitavad päikesekellad kohalikku aega – ehk siis talveaega. Päikesekellad ongi vanim kellatüüp. Ehkki keskajal tulid kasutusele esimesed mehaanilised kellad, jõuti ka sinnamaale, et kindla koha peal kasutamiseks mõeldud päikesekellade kõrval asuti valmistama kaasaskantavaid, nn taskupäikesekelli. Kolm sellist eriaegset kella on ka Tartu Linnamuuseumi kogudes.

Kahe poolega kaasaskantavaid päikesekelli hakati Euroopas valmistama 15. sajandi keskpaigast. Tartu linnamuuseumi kelladest vanim on katke luust päikesekella ülemisest osast, kus ülemisel küljel on kompassiosa, kuhu on märgitud põhi- ja vaheilmakaared, alumisel küljel osa vertikaalse päikesekella plaadist, kuhu tunnid on märgitud rooma numbritega (katkel XIIst V-ni).

Õiget aega näitas kella pooli ühendava nööri vari. Kuna katke on murdunud plaadis oleva augu kohal, oli see ese mõeldud kasutamiseks ka kompassina, ilma et kaant oleks olnud vaja avada.

Harukordselt on teada isegi selliste kellade valmistaja nimi ja joonistus. Kindlasti võis tegijaid olla teisigi, kuid tuntuim on Nürnbergis tegutsenud kellameister nimega Hans Tucher (õigupoolest oli neid mitu põlvkonda), üht neist on kujutatud koos sarnaste kelladega. 

Raskem on arvata, kes sellist kella Tartus kasutas. Raeprotokollides nimetatakse kellaaegu väga harva, märgitakse vaid, et linnaväravad peaksid olema avatud hommikul kella viiest õhtul kella seitsmeni. Siiski pole  põhjust arvata, et linnavaht kasutas selleks päikesekella või et mõni lihtkäsitööline sellise iluasja järele tarvidust tundis või seda endale lubada sai. Nii on kõige tõenäolisem, et kellakatke on maapõue pudenenud ikkagi mõne kaupmehe taskust, kel oli vaja eri linnades õiget aega määrata. 

Teine kell on valmistatud vasesulamist, ilmselt messingist, selle korpus on kaheksatahuline ning selle külge kinnitub magnetnõel. Liigendiga lisanduval rõngal on rooma numbritega märgitud tunnid, mille keskele jäänud osutiga varras on kaotsi läinud ning nähtavasti hiljem traadiga asendatud. Kella küljel on neerukujuline detail, millele on kantud laiuskraadid. Viimase abil tuli rõngakujuline sihverplaat õige nurga alla seada. Nii nagu teistel selle tüübi kelladel, on ka Linnamuuseumi esemel põhja alla kirjutatud mõned linnad koos nende laiuskraadidega. Meie kellal on need Pariis, Pisa ja Lissabon.

Selliseid kelli on Eestis veel Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Meremuuseumi kogus. Tõenäoliselt valmistati neid 18. sajandil ning samuti Saksamaal. Linnamuuseumi kellal on nimi L. Gras, mis viitab Augsburgi meistrile Ludwig Grasslile (u 1748–1805), Kell on linnamuuseumisse jõudnud tuntud kollektsionäär Gustav Matto kogust ning Mattolt pärineva info kohaselt on see varem kuulunud Tartu optik Schulzile. Võimalik, et siinkohal on mõeldud Bernhard Schultzet, kes tegeles optikariistade valmistamisega (suur tänu vihje eest Sven Lepale Rahvusarhiivist!).

Ka kolmas kell on omapärane. Väliskujult meenutab see 19. sajandi moeeset uuri, vaid lähemal vaatlemisel saab aru, et kapsli avamisel tuleb osuti püsti tõsta ning kell ilmakaarte järgi õigeks asetada. Kelle tagaküljel on graveeritud nimi Tiina Kütt ja daatum – jõuluks 1885.

Midagi enamat me omaniku kohta praegu öelda ei oska, muuseumisse on see ese jõudnud teise kollektsionääri Fred Kogeli vahendusel. Seega kingiti ühele eesti naisele 19. sajandi lõpul uuritaoline päikesekell. Milleks tal seda küll vaja võis minna?

Lõpetuseks mõni sõna ka sellest, et enamik Eesti muuseumikogudes olevaid päikesekelli ei ole kaasaskantavad – need on valmistatud kindale kohale asetamiseks ning valdavas enamikus paest, arvukamalt leidus neid Lääne-Eestis ja saartel. Samuti on paest valmistatud ilmselt Eesti vanimad päikesekellad. Viljandi ordulinnuselt leitu on peaaegu terve ning on praegu Viljandi Muuseumi püsinäitusel.

Kaks katket pärinevad Rakvere frantsisklaste kloostrist ning arvestades kloostri rajamisaega, on ilmselt valmistatud või vähemalt kloostrisse paigaldatud 16. sajandil. Kindlale kohale valmistatud päikesekelli võib leida Tartu linnapildis praegugi.

Pikemalt saab päikesekelladest lugeda ajakirja Horisont 2/2023 numbrist.

Teksti autor on Tartu Linnamuuseumi arheoloogiaosakonna juhataja Arvi Haak.

Vaata lisaks

Kõik uudised
Tartu linnamuuseumUudis

Linnamuuseum on remondi tõttu suletud 29. jaanuarist 24. aprillini.

29 jaanuar 2024

Tartu linnamuuseum on suletud 29. jaanuarist 24. aprillini. Tegeleme ruumide remondi ja näituste „Peedist pesumasin: leidlikkus linnas“ ja “Meie Tartu”…

Tartu linnamuuseumUudis

Tartu linnamuuseum annab võimaluse osaleda unikaalse “Meie Tartu” näituse loomisel

24 märts 2023

Kultuuripealinna aasta on ukse ees ja Tartu linnale on järgmine aasta märgilise tähtsusega. Tartu linnamuuseum kutsub praegusi ja endisi tartlasi…

Tartu linnamuuseumLaulupeomuuseumOskar Lutsu majamuuseum19. sajandi linnakodaniku muuseumUudis

Jõulud muuseumis

3 november 2022

Tartu linnamuuseum„Kadunud jõulukinkide müsteerium” 8. detsembrist kuni 22. detsembrini pakume eelkooliealistele alates 5. eluaastast ning 1.-5. klassi õpilastele võimalust tähistada…

Tartu linnamuuseumUudis

Tartu lugu saab väärilise vormi. Tartu linnamuuseum kuulutab välja püsiekspositsiooni ideekonkursi

12 november 2021

Tartu linnamuuseum kutsub osalema ideekonkursil ”Tartu linnamuuseumi ekspositsiooni sisearhitektuurne ja graafiline kujundus”, mille eesmärgiks on leida kõige sobivam visuaalne lahendus…

Tartu linnamuuseumKGB kongide muuseumUudis

Lõppevate näituste päev

24 september 2021

Laupäeval, 25. septembril on Tartu linnamuuseumis ja KGB kongide muuseumis peagi lõppevaid näituseid võimalik külastada 1-eurose pääsmega.  Tartu linnamuuseumis saab 26….

Oskar Lutsu majamuuseumUudis

Vitriininäitus: “Heivi Pullerits – Oskar Lutsu majamuuseumi juhataja 1966 -1979”

26 veebruar 2024

Alates 1. märtsist on Oskar Lutsu majamuuseumis avatud vitriininäitus “Heivi Pullerits”. Heivi Pullerits (1938 – 2013) Oskar Lutsu majamuuseumi juhataja…

Tartu linnamuuseumLaulupeomuuseumKGB kongide muuseumOskar Lutsu majamuuseum19. sajandi linnakodaniku muuseumUudis

Uus teenuste ja piletite hinnakiri Tartu Linnaajaloo Muuseumides

31 jaanuar 2024

Alates 1. veebruarist kehtib Tartu Linnaajaloo Muuseumides uus piletite ja teenuste hinnakiri. Info rendihindade ja lisateenuste hindade kohta leiab muuseumi…

Kõik uudised