Tagasi

Helju Sarnet Zaurami enesevaatlused avanevad 19. sajandi linnakodaniku muuseumis

19. sajandi linnakodaniku muuseumUudis

10. juunist on 19. sajandi linnakodaniku muuseumis Tartus (Jaani 16) avatud näitus „Mina ise ja Kristjan. Helju Sarnet Zaurami autoportreed 1946–1998”.

Näituse käivitajaks sai paari aasta eest välja tulnud ja seni eksponeerimata väikseformaadiline sari Helju Sarnet Zaurami (1922–2017) akvarelli- ja guašitehnikas autoportreesid aastast 1959. Lisandusid sama ajajärgu aktimaalid abikaasast Kristjanist. Nad tutvusid õpingute ajal Tartus. Kui esimene tudeeris Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, siis teine õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis õigusteadust. Kristjan Zauramist (1921–2001) sai hinnatud advokaat Haapsalus. Varasemas loomingus peamiselt vaikelusid, interjööre, linnavaateid  ja maastikke loonud, aga ka abstraktsesse värviilma põiganud Helju Sarnet Zauramilt on teada väga napilt portreesid ja aktimaale, kusjuures portreed on peamiselt autoportreed. Variatsioonid samale teemale pakuvad nauditavaid värvilahendusi valgusele ja varjule. Oma mündi lisavad väljapanekule Helju Sarnet Zaurami õpingukaaslased Helga Jõerüüt, Valdur Ohakas, Henn Roode ja Ülo Sooster oma nii erinevate portreeliste peegeldustega temast.

Helju Sarnet Zauram elas ja töötas suure osa elust Haapsalus, ometi jäi Tartu talle kohaks, kust ta leidis ikka ja jälle loomingulist äratust ja mõttekaaslust. Nii toimis see „Pallase” ajast elu lõpuni. Eriti tihe loominguline suhtlus Tartu ja Haapsalu vahel toimus aga 1950. aastate lõpus ja 1960. alguses. Helju Sarnet Zauramit külastasid ja tema juures peatusid aeg-ajalt Valve Janov, Lüüdia Vallimäe-Mark ja Silvia Jõgever Tartust, aga ka näiteks Olav Maran Tallinnast. Sel lainel lõi ta oma esimesed abstraktsed teosed. Ühiseid loomingulisi impulsse kaaslastega Kõrgemast Kunstikoolist „Pallas”, Tartu Riiklikust Kunstiinstituudist ja 1960. aasta rühmitise kõrgajast kandis Helju Sarnet Zauram oma loomingus üha edasi, elustades ja rikastades neid nüüdisaja märkide ja seostega.

Neljas väljapanek „Pallase” väikeste suvenäituste sarjast 19. sajandi Linnakodaniku Muuseumis märgib ühtaegu ära Helju Sarnet Zaurami sajandat sünniaastat.

*

Helju Sarnet Zauram (kodanikunimega Helju Laine, sünd. Sarnet) sündis 19. märtsil 1922 Jõgeval. „Pallasesse” jõudis ta 1943. aastal ja jätkas kunstiõpinguid aastail 1944–1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, peamiselt Elmar Kitse ja Johannes Võerahansu käe all. Stalini-aegset instituuti tal lõpetada ei lastud. Hiljem töötas ta kunstiõpetajana Otepääl ja Jõgeval. 1954. aastast oli Helju Sarnet Zauram üle kahekümne aasta kunstiõpetaja Haapsalu 1. Keskkoolis ja üle kümne aasta Haapsalu Kunstikoolis, olles viimase asutajaid. Tema õpilaste sekka sattusid eri aegadel kunstnikud Naima Neidre, Esta Kamsen, Henriete Tugi-Nuusberg, Jaan Toomik, Agur Kruusing ja Eeva Ant ning arhitekt Kalle Rõõmus, aga ka näiteks kunstiteadlane Mirjam Peil, kirjandus- ja teatritegelane Margus Kasterpalu, kirjanik ja tõlkija Lauri Pilter.

1998. aastal anti Helju Sarnet Zauramile August Roosilehe nim. kultuuripreemia professionaalse kunsti edendamise eest väljaspool suuri keskusi. Esimene taoline kultuuripreemia oli antud Anu Rauale. Hiljem see hää algatus katkes ja jäigi ainult kaks August Roosilehe laureaati, Anu Raud ja Helju Sarnet Zauram. 1999. aastast oli Helju Sarnet Zauram Kunstiühingu „Pallas” liige. 2005. aastal peeti teda Haapsalu linna teenetemärgi vääriliseks ja 2012. aastal valis Kunstiühing „Pallas” ta oma auliikmeks.       

Helju Sarnet Zaurami teostes on tajutavat dialoogi Tartus Ülo Soosteri ärgitusel kujunenud 1960. aasta rühmitisse kuulunud kunstnike loominguga, põrandaaluse Tartu avangardiga, kes suutis Vene aja surutise tingimusis hoida ja isegi kasvatada vaba kunsti vaimu, luues tinglikke ja sürreaalseid teoseid, mille eksponeerimine oli siis mitte ainult et võimatu, vaid ka riigivastane tegevus. Rühmitisse kuulusid Soosteri kõrval Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner, Lembit Saarts, Lüüdia Vallimäe-Mark ja Heldur Viires.

Helju Sarnet Zauram suri 27. detsembril 2017 Haapsalus. Ta oli viimaseid Kõrgemas Kunstikoolis „Pallas” Tartus õpinguid alustanud kunstnikke ja kõrge eani hämmastavalt loomevõimeline.

Kunstiühingu „Pallas” näituse koostas ja kujundas Enn Lillemets ja see jääb vaadata sügise alguseni, 23. septembrini.

Foto: Helju Sarnet Zauram kunstiõpetuse tunnis Haapsalus 1965.

Vaata lisaks

Kõik uudised
Tartu linnamuuseumUudis

Tartu lugu saab väärilise vormi. Tartu linnamuuseum kuulutab välja püsiekspositsiooni ideekonkursi

12 november 2021

Tartu linnamuuseum kutsub osalema ideekonkursil ”Tartu linnamuuseumi ekspositsiooni sisearhitektuurne ja graafiline kujundus”, mille eesmärgiks on leida kõige sobivam visuaalne lahendus…

Tartu linnamuuseumKGB kongide muuseumUudis

Lõppevate näituste päev

24 september 2021

Laupäeval, 25. septembril on Tartu linnamuuseumis ja KGB kongide muuseumis peagi lõppevaid näituseid võimalik külastada 1-eurose pääsmega.  Tartu linnamuuseumis saab 26….

Tartu linnamuuseumUudis

Jaga lugusid nõukogudeaegsest taaskasutusest ja kodusest isetegemisest

8 august 2022

Tartu Linnamuuseum kutsub jagama mälestusi, esemeid ja fotosid nõukogudeaegsest isetegemisest ja taaskasutusest linnaelu tingimustes. Üleskutse eesmärk on leida nõukogude ajal…

19. sajandi linnakodaniku muuseumUudis

TÜ, TLÜ ja EKA ühise baltisaksa kultuuripärandi mikrokraadi tutvustusüritus

5 august 2022

Mis on baltisaksa kultuuripärand, kust seda leida võib, mida sellega peale hakata ja mis seos meil sellega üleüldse on?Neile küsimustele…

LaulupeomuuseumUudis

Fotonäitus “Laulupeotänav” Laulupeomuuseumis

12 juuli 2022

60 aastat esimest koolinoorte laulupeost!  Laulupeomuuseumis (Jaama 14) saab vaadata noorte laulupidusid kajastavat fotonäitust “Laulupeotänav”. Elustuvad mälestused laulupidude ülevatest hetkedest aastatel 1962-2017. Iga stend…

Kõik uudised