Püsinäituse pealkiri viitab Oskar Lutsu kirjanikuande põhiolemusele – oma teostes meisterlikule fantaasia- ja reaalse maailma põimimisele.
Trepikäigus maja teisele korrusele avaneb näituse külastajale esmalt pannoo „Lapsepõlvemälestus“ kevadise vaatega Palamuse koolimajale. Sellega juhatatakse näituse külastaja Lutsu teoste maailma, osutades esmalt raamatu “Kevade” tähendusele eesti kirjanduses.
Teise korruse kolmest toast keskmises on originaalesemetega sisustatud Oskar Lutsu kabinet.
Näituse „Tartu-tuba“ tutvustab Oskar Lutsu kui ühte linna sümbolit 1930. aastate Tartus. Oskar Lutsust sai legend juba eluajal. Samas oli tema teekond kirjanikuks saamisel sarnane apteekriselli kujunemisega meistriks. Siin toas leiame viiteid Lutsu esimesele erialasele tööle apteegis ehk „Ladina köögis“.
Näituse „Tegelaste toas” saavad kokku kolm lapsepõlve-legendi: „Kevade” raamatu lugu, režissöör Arvo Kruusemendi mängufilmi „Kevade” lugu ja selles mänginud koolilaste lapsepõlve lugu. Lapsepõlve-lugude keskele ilmub Oskar Lutsu kõrvale siin ka tema poeg Georg raamatus „Inderlin” . Georgi lapsepõlve kuulub aga omakorda muinasjutt „Nukitsamees”, mille jutustas Luts esmalt oma pojale.
Esimesel korrusel asub kirjaniku elutuba 1930. aastate stiilis, järgides Lutsu kodu interjööri algset kujundust. Elutuba on sisustatud mitme kirjaniku perekonnale kuulunud mööbliesemega, seintel on eksponeeritud perekonnale kuulunud kunstiteoseid.
Püsinäituse autorid: Külliki Kuusk, Liivi Rosenvald
Püsinäituse kujundus: Maarja Roosi, Krista Roosi (OÜ Disainijaam)
Püsinäitus avati 7. jaanuaril 2007.