19. sajandi linnakodaniku muuseumis (Jaani 16) on alates 22. detsembrist taas avatud näitus „Soojust õhkav kunstiteos”, mis heidab pilgu ahjukahlite ajalukku.
Näitusel saab uudistada ligi poolsadat erineva kujundusega ahjukahlit Tartu Linnaajaloo Muuseumide eseme- ja arheoloogiakogust. Põhiosa näitusele valitud kahleid on leitud arheoloogistel kaevamistel, vanimad neist on 16. sajandist. Lisaks saab näha fotosid Tartus säilinud vanematest kahhelahjudest.
Esimesed reljeefselt kaunistatud kahhelahjud hakkasid eesti linnades ja mõisates levima saksa kultuuriruumist 15. sajandi lõpul, asendades järkjärgult varasemad linnade eluhoonetes ja ühiskondlikes ruumides levinud kerishüpokaustahjud. Uus kütmissüsteem oli praktiline ja mugav, tuues kaasa võimaluse kütta suitsuvabalt. Praktilisest esemest sai ka pilkupüüdev sisustuselement ning hubase kodu sümbol.
Ahjuehituse õitsenguaeg algas Tartus 18. sajandi lõpust ja kestis kogu 19. sajandi. Kiiresti kasvavas linnas valitses ehitusbuum ning soliidne kahhelahi näitas varaka perekonna head maitset. Sellest ajast on säilinud ka vanemad Tartu kahhelahjud.
Ahjukahlite kujunduse määrasid ühiskonnas valitsev moestiil ja tõekspidamised. Näitusele välja pandud kahlitel kohtab nii ristiusu sümboolikat kui ka valitsejate portreesid, samuti akantuselehti ja inglipäid, roose ja rosette, sisaliku sabasid, kotkaid ja küllusesarvi. Näha saab ka sinivalgeid koobaltmaalingutega hollandi või delfti kahleid. Uudistada saab ka Tartus tegutsenud kahlivabrikute (Sturm, Lunin, Mauritz) toodangut.
Näituse tarbeks pildistas fotograaf Gabriela Urm paari tosinat 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni valmistatud Tartu kahhelahju. Soov on jätkata Tartus säilinud ajaloolised kahhelahjude kaardistamist.
Näituse meeskond: Kristi Musteikis, Aime Kärner, Arvi Haak, Joonas Õunapuu, Triinu Suumann.
Näitus ahjukahlitest on avatud 21. märtsini, aadressil Jaani 16.
Näitust külastades palume esitada COVID-tõend koos isikut tõendava dokumendiga ning kanda maski! Lisainfo leiab siit!