Tagasi

151 aastat tagasi jaanuaris – tulevase nobelisti saabumine Tartusse

AjaveebUudis

Füüsikalise keemia üks rajajaid Wilhelm Ostwald (1853-1932) on Tartu ja Tartu ülikooli jaoks eriti tähelepanuväärne mees, sest ta on seni ainuke Tartu ülikoolist sirgunud nobelist. Teda on Tartus mälestatud mitmel moel: ülikooli peahoone Jakobi tänava poolsel küljel on temale pühendatud bareljeef ja Maarjamõisa linnaosas on tema nimeline tänav, mille ääres asuvad iseenesest mõistetavalt Tartu ülikooli Physicum ja Chemicum.

Wilhelm Ostwald sündis Riias baltisaksa perekonda. Tema isa oli püttsepp. Tartu ülikooli tuli ta õppima 1872. aastal. Siin sai ta sai kandidaadikraadi (1875), magistrikraadi (1876) ja doktorikraadi (1878). Tartust lahkus ta 1881. aastal. Järgneva postituse eesmärk pole rõhutada Ostwaldi mitmekülgset panust teadusesse, vaid kirjeldada noore tudengi saabumist talvisesse Tartusse ning sukeldumist õllevinesesse korporandiellu. Ostwaldi enda arvates logeles ta ülikooli kuuest semestrist kolm esimest maha ning alles viimasel kolmel võttis õppimise tõsisemalt ette.

Wilhelm Ostwald tudengina

Alustuseks läheme tagasi 1872. aasta külma jaanuarikuusse ja kirjeldame Ostwaldi teekonda Riiast Tartusse tema enda sõnadega. Riias kogunes nn „Fuchspodrjed” ehk ühine tulevaste tudengite reis. Oma mälestusteraamatus „Elujooned” meenutab Ostwald: „Nii sõitsin ma 1872. aasta jaanuaris 18 ja 1/2 aasta vanusena koos rühma teiste Riia abiturientidega rebasevanema juhtimisel ära Tartusse. Raudteeühendust sinna polnud; reisiti postihobustega, väga lihtsates lahtistes, õlekubudega hädapäraselt kaitstuna külma eest, mida tõrjuti seestpoolt tugevate alkoholiannustega. Iga 20 versta (või kilomeetri) järel oli postijaam, kus regesid, hobuseid ja kutsareid vahetati. Hea reeteega vältas reis umbes 30 tundi; halbade teeolude korral võidi aga juba kuni kolmeks päevaks teele jääda. Juba reis andis mulle täpse ettekujutuse üliõpilaselust, mis mind ees ootas. See käis ülekaalukalt alkoholi tähe all. End purju juua ei olnud mingi häbiasi, vaid täiesti normaalne, peaaegu et kohustus. Rebasevanem andis meile eeskuju ja muulade kari (muul oldi lõpueksamite ja immatrikuleerimise vahelisel ajal) püüdis temaga sammu pidada. Tundide kaupa lamas üks või teine teadvusetult rees kohvrite vahel ja võis imeks panna, et ei tulnud ette tõsisemaid õnnetusjuhtumeid. Tugev keha kaitses mind mingil määral mürgituse eest, nii et ma jäin täie mõistuse juurde.

Edasine Tartu ja siinse tudengieluga tutvumine jätkus mõnes mõttes sarnaselt pika reesõiduga Tartusse. Oma esimest tudengipidu kirjeldas Ostwald järgnevalt: „Kuna oli range reegel, et baarid suletakse õhtul kell 10.00, oli korporatsiooni liikmetel kombeks jätkata joomist rebaste korterites ja see kohustus langes minu ja Meyer õlgadele isegi esimesel õhtul kuigi me polnud veel isegi liikmed. Korporatsiooni liikmeid oli palju ja nad olid hoos, sest nad tähistasid ühe oma liikme edukalt sooritatud eksamit. Suurte silmadega vahtisin meeletut joomist, pidutsemist ja liigset tarbitud õlle kogust. Umbes 3:00 öösel uinus joobes võõrustaja või „väsis” nagu nad akadeemilises slängis ütlesid. Korporatsiooni liikmed viskasid ta minu voodisse ja läksid lihtsalt minema. Ootamatu külaline oksendas äkki kogu põranda täis, jättes maha suure õllelombi. Kuna väljas oli temperatuur -20, sain lõhnast vabanemiseks akna lahti hoida vaid lühikese aja. Suutsin vaevalt magada tugitoolil. Ärkasin koos esimese päikesevalgusega koos oma purjus külalisega, keda mulle esimesel õhtul isegi ei tutvustatud. Nägin teda ainult ärkamas ja teadmatuses, et kus ta on. Siis sülitas ta oksesele põrandale, võttis mantli ja lahkus midagi ütlemata. Hiljem said meist head sõbrad.

Mõne päeva pärast sai lihtsat päritolu riialasest Wilhelm Ostwaldist korporatsiooni Fraternitas Rigensis liige. Ostwaldi enda sõnul oli ainsaks vastuvõtu eeltingimusteks „kristlane ning immatrikuleeritud” olemine: „Linna esimeste perekondade, valitseva linnapea, raehärrasuguvõsade ja provintsikiriku kõrgemate aukandjate pojad istusid siin samas õllelauas koos kaupmeeste, käsitööliste ja teiste nimetute inimeste poegadega, ilma et nende soodsam päritolu oleks neid eelisolukorda seadnud. Siin tögati halastamatult linna ühe kõige esimese nime kandjat, sest ta oli konvendis kõnet pidades äkki mõttelõnga kaotanud ja häbistatult maha istuma pidanud, seal andis väikese viinakaupmehe poeg tooni ümberolijate hulgas, kellest ta teravmeelsuse ja tahtejõu poolest üle oli.”

Korporatsioon Fraterntas Rigensise vapp ja Tartu Ülikooli peahoone

Oma esimeste ülikooliaastate suhtumise võttis Ostwald ise kokku öeldes: “(Korporandielule) tuli end pühendada jäägitult ning loengute külastamist kui kahjulikku kõrvalekaldumist sellest pigem vältida”. Muretu tudengielu lõppes siis, kui Ostwald sai võimaluse töötada ülikooli keemialaboris – tema enda sõnul “teaduse paradiisis”. Nii hakkas Ostwald tasapisi korporatsiooni üritustel aina vähem osalema ja buršielu kammitsatest vabanenuna tegi ta kõrge lennuga akadeemilist karjääri, mis päädis Nobeli preemia võitmisega 1909. aastal katalüüsi teooria loomise eest.

Wilhelm Ostwald 1892. aastal Leipzigis

Allikad:

Wilhelm Ostwald, „Elujooned. (katkendeid autobiograafiast, tõlkinud Sirje Laud). Mälestusi Tartu Ülikoolist (17.–19. sajand)”, Eesti Raamat, Tallinn, 1986

Toomas Jüriado, „Lätimaa mees, kelle kuulsus kuldab Tartu ülikooli. Wilhelm Ostwald – 150”, Horisont nr. 5, 2003

Jürgen Koppe konverentsiettekanne „Wilhelm Ostwald Wirken und Bedeutung für die Gründung und Entwicklung der MOL Katalysatortechnik”, 13.05.2020 (http://maritech.org/wp-content/uploads/2020/09/MerWaterDaysOSTWALD__006_.pdf )

Ervīns Jākobsons, “Dzimuši Latvijā. Zinātne – Ostvalds, Valdens, Canders”, 2018 (https://www.laikmetazimes.lv/2018/04/23/dzimusi-latvija-zinatne-%E2%80%93-ostvalds-valdens-canders/ )

Reet Bender, „Tartu baltisaksa tudengimälestustes. Koht ja inimesed”, Keel ja kirjandus nr 3, 2014

EAA.402.3.2101a.1 (https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=6135&_xr=63ad9481a0792 )

Teksti autor on Ants Siim, Tartu linnamuuseumi haridusprogrammide kuraator.

Vaata lisaks

Kõik uudised
Tartu linnamuuseumLaulupeomuuseumOskar Lutsu majamuuseum19. sajandi linnakodaniku muuseumUudis

Jõulud muuseumis

3 november 2022

Tartu linnamuuseum„Kadunud jõulukinkide müsteerium” 8. detsembrist kuni 22. detsembrini pakume eelkooliealistele alates 5. eluaastast ning 1.-5. klassi õpilastele võimalust tähistada…

Tartu linnamuuseumUudis

Tartu lugu saab väärilise vormi. Tartu linnamuuseum kuulutab välja püsiekspositsiooni ideekonkursi

12 november 2021

Tartu linnamuuseum kutsub osalema ideekonkursil ”Tartu linnamuuseumi ekspositsiooni sisearhitektuurne ja graafiline kujundus”, mille eesmärgiks on leida kõige sobivam visuaalne lahendus…

Tartu linnamuuseumKGB kongide muuseumUudis

Lõppevate näituste päev

24 september 2021

Laupäeval, 25. septembril on Tartu linnamuuseumis ja KGB kongide muuseumis peagi lõppevaid näituseid võimalik külastada 1-eurose pääsmega.  Tartu linnamuuseumis saab 26….

AjaveebUudis

KUU ESE: Uisurauad “Nurmis”, rahvasuus nurmised

20 jaanuar 2023

Enamus inimesi, kes kordki uisutanud, teavad seda rõõmu, mida pakub liuglemine uiskudel peegelsiledal jääl. Talv kestab ja hea uisuilma ootuses heidame…

Tartu linnamuuseumLaulupeomuuseumUudis

Tartu Linnaajaloo Muuseumidesse jõudis kolm muuseumirotti

20 jaanuar 2023

Tartu Linnaajaloo Muuseumidesse jõudis Eesti muuseumide aastaauhindade jagamiselt muuseumirott kolmes kategoorias: teadusüritus, muuseumikogu arendaja ning eriauhind. Eesti muuseumide aastaauhindade laureaat…

AjaveebUudis

151 aastat tagasi jaanuaris – tulevase nobelisti saabumine Tartusse

12 jaanuar 2023

Füüsikalise keemia üks rajajaid Wilhelm Ostwald (1853-1932) on Tartu ja Tartu ülikooli jaoks eriti tähelepanuväärne mees, sest ta on seni…

Kõik uudised