Teisipäeval, 23. mail annab Tartu linnapea Urmas Klaas raekoja vana kella üle Tartu Linnamuuseumile. Kell transporditakse raekoja pööningult kellameistri juurde, kus toodetakse uuesti detailid, mis on praeguse kella juures jätkuvalt kasutuses.
Tartu Linnamuuseumi direktor Risto Lehiste sõnul on raekoja kell väga oluline annetus Tartu linnavalitsuse poolt Tartu Linnamuuseumile järgmise aasta näituse “Meie Tartu” ning ka tulevase püsiekspositsiooni jaoks.
“Sellise väärika ajalooga kellal on meie näituse jaoks märgiline tähendus. Kui me räägime Tartu linna erinevatest identiteetidest, siis raekoja kell, mille järgi kunagi elu käis, pole mitte ainult kesklinna vaid terve Tartu sümbol. Lisaks kella enda korrastamisele uurib muuseum jätkuvalt selle täpsemat ajalugu. Kogu teema on äärmiselt põnev ja saab olema linnaelanikele ning külalistele “Meie Tartu” näitusel lahti seletatud,” rääkis Lehiste.
Tõenäoliselt on tegemist raekoja esimese kellaga, mis paigaldati 18. sajandi viimasel veerandil. Kella olevat valmistanud rändkellasepp Benjamin Politour, kes hiljem ka seda kella remontis ja täiendas.
Üsna peatselt pärast ülikooli taasasutamist, 1802. aasta septembris arutati ülikooli nõukogus raekoja kella probleemi – öeldi, et see pole usaldusväärne ja tekitab palju segadust nii professoritele kui tudengitele loenguaegade jälgimisel.
1804. aasta augustis toetas ülikool linna 500 rublaga ja ülikooli mehaanik kellassepp Benjamin Politour võttis selle töö teha – paigaldas kellale numbrilaua ka Toomemäe-poolsele küljele. Siiski pole selge, kas Politour valmisas uue kella või täiustas olemasolevat kella, näiteks lisades sellele Toomemäe poole teise numbrilaua. See pidi aitama kaasa tudengite õigeaegsele jõudmisele loengutesse. Paraku probleemid kellaga ning eriti selle täpsusega jätkusid.
Vana kell vahetati välja 1913. aastal, kui Saksamaalt telliti (J.F. Weule Turmuhren Fabrik) uus kell ning pandi raekoja torni augustikuus.