Järgneva postituse jaoks oleme välja valinud neli põnevat näidet Tartu arhitektuuripärandist, mille eeskujusid võib otsida väljastpoolt Tartut.
1. 1930. aastateks oli tõsiselt päevakorda kerkinud peamiselt tänapäevasel Vabaduse puiesteel tegutsenud üsna ebahügieeniliste toiduturgude koondamine ühe katuse alla. Uuele turuhoonele sobiva kavandi leidmiseks korraldas Tartu linn 1930. aastate esimesel poolel avaliku ja kinnise arhitektuurikonkursi, mis paraku rahuldavat projekti ei andnud. Seejärel tehti linnaarhitektile Voldemar Tippelile ülesandeks nõuetekohase kavandi koostamine. Tippel on meenutanud, et käis koos linnapea Aleksander Tõnissoniga hoone jaoks parima lahenduse leidmiseks tutvumas turuhoonetega Soomes ja Lätis. Sobivaim eeskuju leiti Lätist – Liepaja 1910. aastal valminud juugendstiilis turuhoone. Välisilmelt on hooned küll erinevad, sest Tippel eelistas klassitsistlikku stiili, mis sobib paremini Tartu vanalinna üldilmega. Sarnased on aga valguslahendus (põhimahust kõrgemale ulatuv basiilikalik valgmik tagab mõlemas turuhoones hea loodusliku valgustuse) ning ruumide paigutus. Tartu uue turuhoone uksed avati 1938. aasta 3. jaanuaril.
2. Teises maailmasõjas hävinud Tartu kaubahoov on ehitatud Vene Keisririigi suuremate linnade eeskujusid järgides. 19. sajandi algusest kehtestati Venemaa linnades, sh Balti kubermangudes, tüüpfassaadide kasutamise kohustus. Anti välja ajastu maitse-eelistustele vastavad kataloogid. Tartu kaubahoovi eeskujuks võib kaudselt lugeda varaklassitsistlikus stiilis Peterburi kaubahoovi (Гостиный двор), mis valmis 1785. aastal ning sai keisririigi mõistes suunanäitajaks. Tartu kaubahoovi kavandas nõuetekohaselt (tüüpfassaadide 4. kogumiku näidise nr. 97 eeskujul) arhitekt Georg Friedrich Geist, kelle loomingust võime tänapäeval Tartu linnapildis näha näiteks Jaama mõisa peahoonet ja Maarja kirikut. Tartu kaubahoovi ehitus algas Emajõe-äärse turuplatsi kõrval keskaegse linnamüüri kohal 1816. aastal. Kaubahoov avati pidulikult 1. juulil 1819. aastal. Uus hoone mahutas 40 poodi. Tervet kvartalit täitva ringpoe sisemuses asus suur kaubaõu. Väljastpoolt ümbritsesid hoonet 128 sammast. Sarnase põhimõtte järgi oli ehitatud ka mitmeid teisi tsaaririigi kaubahoove.
Üle 60 aasta pärast kaubahoovi hävimist inspireerisid selle ajalukku jäänud sambad arhitekt Raivo Puuseppa, kelle kavandi järgi valmis 2005. aastal Tartu kaubamaja. Kaubamaja asub ajaloolise kaubahoovi endise asukoha (Keskpark) läheduses.
3. Tammelinnas asuva neofunktsionalistliku villadepaari Villa Toots (Tammekuru 3) ja Villa Ratnik (Tedre 14), puhul on tunnustatud arhitekt Toomas Rein inspiratsiooniallikana kasutanud oma maailmakuulsa eeskuju Le Corbusier’ projekteeritud Villa Steini Prantsusmaal.
4. Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone valmis 1902. aastal krundile, mille selts 1900. aastal oli Tähtvere mõisalt ostnud. Uue hoone arhitektiks sai noor ehitusinsener Georg Hellat, kelle projekt nägi ette eestipäraselt rahvusromantiliste detailidega hoone rajamist. Vormilt aimab EÜS’i maja traditsioonilise rehielamu ilmet ning seost rahvuslikkusega rõhutab ka vöökirjas lahendatud horisontaalne krohvfriis. Lisaks kohalikele eeskujudele on aimata ka toona laineid löönud preeria stiili mõju, millega Hellat tutvus arhitektuuriajakirjade vahendusel. Preeria stiili arhitektuur (inglise keeles Prairie Style Architecture) on 19. saj lõpu ja 20. saj alguse arhitektuurivool, mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest, eelkõige seotuna arhitekt Frank Lloyd Wrighti loominguga. See stiil rõhutab harmooniat loodusega, horisontaalsust ja orgaanilist disaini, peegeldades Põhja-Ameerika preeriate avaraid ja tasaseid maastikke.
Autor Ants Siim
Tartu Linnamuuseumi hariduskuraator
Nõustas Marge Rennit
Tartu Linnamuuseumi teadusjuht
Kasutatud kirjandus
Epi Tohvri, “Ehitusmeistrist arhitektiks – G. F. W. Geist Tartu linnaruumi kujundajana 19. sajandi esimesel poolel”, Kunstiteaduslikke Uurimusi, Tallinn 2004, lk 50−77.
Askur Alas, “Raivo Puusepp: Tartu kaubamaja idealistlik autor”, Eesti Päevaleht, 15.10.2005.
Mart Siilivask, “Tartu arhitektuur 1830-1918. Historitsism ja juugend.”, Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2006.
Egle Tamm, Tõnis Kimmel, “Tartu linna kaitsmata ehituspärand 1870-1991. Välitööde aruanne”, Tartu 2010.
Emil Urbel, “Laureaat – Toomas Rein – täht, kellega sarnast ehk enam ei tulegi”, Sirp, 21.02.2020.