19. sajandi linnakodaniku muuseumis kogume sel suvel luulet, et luua virtuaalnäitus koostöös tänapäeva linnakodanikega.
2025. aasta suvel kutsume külastajaid muuseumisse luuletama ning oma sahtlisse kirjutatud luuletusi muuseumiga jagama. Pühendame muuseumis raamatuaasta suve luulele. Luuletamine on võimalus võtta aeg maha ning taastada kontakt oma sisemaailma ning väliskeskkonna vahel. Innustame luuletusi kirja panema käsikirjaliselt, et harjutada inimesi taas ise kirjutama.
Kogutud luuletustest loome koostöös linnakodanikega virtuaalnäituse. Loodud luule näitab, mis on inimeste jaoks praegu tähtis, mida nad märkavad, mis muret valmistab. Omamoodi peegeldus praegusest ühiskonnast.
Linnakodaniku muuseumis ootab kirjutuspaber, kirjavahend ning palju aega, et istuda ja vaikuses mõelda ja mõtestada. Oma luuletuse saab lindistada ise muuseumis kohapeal või lasta luuletus muuseumi töötajatel sisse lugeda (jälle üks kaduv kunst – luule etlemine).
Teame, et tihti on raske teha midagi, mis uus ja harjumatu. Proovime aidata, pannes tutvumiseks välja juhised ja tehnikad, kuidas luule kirjutamisega algust teha.
Võib tekkida küsimus, et miks kogume 19. sajandi linnakodaniku muuseumis tänapäevast luulet? Arutleme tihti muuseumitundide lõpus õpilastega, et kas pärast pikka juttu, kuidas elu ilma elektri ja tänapäevaste võimalusteta oli, tundub, et midagi võis inimeste elus umbes 200 aastat tagasi ka rohkem olla. Ja proovime jõuda sinna, et tol ajal oli palju rohkem aega koos olla, koos lugeda ja mängida, loetud tekstide üle arutleda ja mõtiskleda. On uuritud, kuidas sellised “vanamoodsad” kombed ja harjumused on tegelikult meie igapäevast päris palju olulist ära võtnud ja see ei mõju vaimsele tervisele hästi.
Täna pööratakse järjest enam tähelepanu probleemidele, mida internetiajastu on inimeste jaoks loonud: kirjutamise juures suunatakse suhtlema järjest lühemate sõnumitega, mälu on harjunud lühikeste infokildudega, pidev stimulatsioon väsitab ning vaimset vaikusehetke on järjest keerulisem leida. Elame maailmas, kus järjest enam aitab tehnoloogia inimesel rohkem teha, et vabastada inimest tüütutest igapäeva kohustustest ja anda aega iseendale. Ometi ei kuule kostvat sõnumit, et meil on nüüd tõesti rohkem aega endale pühendada.
Kutsume luulesuve raames inimesi enda sisse vaatama ning pöörama tähelepanu nendele süvenemist nõudvatele harjumustele, mis meie igapäevast järjest enam kadumas on.
Võtame seda luksust enda päeva, et märgata ja mõtiskleda ja mõned meieni jõudnud mõtted ka kirja panna.