Postimees kirjutab järelehüüdes noorele näitlejannale 7. novembril 1895:
„Proua Anna Jakobson, sündinud Alt, kes proua Martinovi nime all kui Vanemuise teatri kõige anderikkam, osavam näitlejanna ja lauljanna meie linnas ja ka mujal kodumaal tuttav oli, lahkus esmaspäeva õhtul kella poole 12 ajal Reichenberg-Mellini kliiniks siit ilmast. Õitsvas eas, 28 eluaastas, on armuta surm selle priske, lootusrikka noore elu kustutanud, abikaasat, sõpru, tuttavaid, kaastegelasi ja meie paremas Eesti teatris käivat rahvast leinama ja kahju kahjatsema jättes mis meie näitemängule, meie laulule on juhtunud. Proua Jakobson ei olnud mitte ainult Vanemuise teatri seltskonna truuim, südikaim liige, ta laskis ka oma armast lauluhäält väga paljudes kontserdites kuulda. Omast jõust, ilust ja armastusega näite- ja laulukunsti vastu täidetud, suure loomuliku ande abil, oli proua Jakobson omale teed täiuse ja küpsuse poole rajanud, kuni ta nii kaugele jõudis, et talle diletanttide seast juba nime tuntuks võis anda. Meie linnas, Tallinnas, Peterburis, Narvas, Rakveres – igal pool on ta oma värske, sütitava mängu ja lauluga sadasid lõbustanud ja vaimustanud. Tema mälestus saab veel kaua neis paikades, kus ta oma võimeid ja oskamist näitas, edasi elama. Rahu tema põrmule.”
Kristiina Tael
Laulupeomuuseumi kuraator