Tagasi

Tartu linnamuuseumi 40. linnaajaloo päev: „Rändest Tartu ajaloos“

Tartu linnamuuseumSündmus
Toimumise aeg: 28.10.2022
Toimumise koht: Tartu linnamuuseum, Narva mnt 23, Tartu

Reedel, 28. oktoobril toimub Tartu linnamuuseumi 40. linnaajaloo päev „Rändest Tartu ajaloos“.

Tartu on läbi ajaloo olnud paik, kuhu tullakse ja kust minnakse – nii on sisse- ja väljaränne olnud loomulik osa elanikkonna dünaamikast. Rände põhjused ajaloos on olnud erinevad, erinev on olnud ka rände vorm, kas vabatahtlik või sunnitud. Kuid üks on kindel – migratsioon on tublisti mõjutanud linna kujunemist nii kaugemas ajaloos kui ka lähiminevikus. Käesolev Tartu linnaajaloo päev käsitleb rännet ja selle mõju Tartu erinevatel ajalooetappidel. 

Päevakava

10.30–11.00 Tervituskohv

11.00–11.15 Tervitussõnad

11.15–11.45 Kristiina Tambets, PhD, Tartu Ülikool. Eesti keskaegne elanikkond arheogeneetika vaatevinklist.

Ettekandes tutvustatakse projekti „Keskaegse populatsiooni struktuur, tervis ja haigused Eesti territooriumil vana DNA vaatenurgast“ tulemusi, millega uuritakse keskaegses ühiskonnas aset leidnud kultuuriliste ja sotsiaalmajanduslike muutuste mõju Eesti tolleaegse ja evolutsioonilises plaanis ka tänase elanikkonna struktuurile ja tervisele. Projekti tulemusel on kujunenud mõningane ülevaade keskaegse Eesti piirkondlikest erinevustest, praegu uurime Lõuna-Eesti linna- ja maarahvastiku erinevusi, keskendudes sealhulgas Tartule, ja selle seoseid elanikkonnagruppide sotsiaalse taustaga. Edaspidi on plaanis neid andmeid seostada toitumistavasid peegeldavate isotoobiandmetega, samuti selgitada geeniandmete ja antropomeetriliste andmete vahelisi seoseid.

11.45–12.15 Hannaliis Jaadla, PhD, Tallinna Ülikool. Ränne ja rahvastiku kasv Tartus, 1897–1937.

Tartu rahvastik suurenes märgatavalt 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. Käesoleva ettekande eesmärgiks on anda ülevaade maa- ja linnavahelise rände pikaajalisest mõjust Tartu elanikkonnale. Samuti uurida, kuidas rände hooajalisus iseloomustas Tartu rahvastiku muutusi 1920. ja 1930. aastatel. Ettekanne tugineb sünnikoha andmetel, mis on kogutud esimestes rahvaloendustes (1897, 1922 ja 1934) ja Tartu linna aadresslaua (1922–1937) andmetel.

12.15–12.45 Kadi Kalm, PhD, Tartu Ülikool. Tartuga seotud ränne kolmel viimasel kümnendil.

Ränne mõjutab rahvastiku paiknemist ja selle muutumist kiiremini ning tugevamini kui teised rahvastikuprotsessid seda teevad. Seepärast on mingi piirkonnaga seotud rahvastikuprotsesside selgitamiseks ja prognoosimiseks oluline teada rändesuundi ning rändajate koosseisu. Selle ettekande käigus antakse ülevaade Tartuga seotud rändesuundumustest ning seda tehakse nelja viimase rahvaloenduse (1989, 2000, 2011 ja 2021) andmetele toetudes. Lisaks arutletakse selle üle, kuidas on ränne linna arengut viimase 30 aasta jooksul mõjutanud.

12.45–14.00 Lõuna 

14.00–14.30 Lea Leppik, PhD, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli muuseum. Haridusrände muster läbi mitme põlvkonna: perekond Hohlbecki näide. 

Euroopa ülikoolide tekkimisest alates on õppesse sisse kirjutatud ränne – ülikoole oli vähe ja nad võisid asuda kaugel, aga kombeks oli ka mitmes ülikoolis õppida. Geograafilise rände kõrval võimaldas haridus ka liikumist sotsiaalsel redelil. Omandatud haridus omakorda sundis liikuma sobiva töö järele, nii võib haridusränne olla väga mitmesuunaline, ületades seisuse- ja riigipiire.
Teatud juhtudel võib täheldada kindlat mustrit – esimese põlvkonna haritlased püüavad seisuslikus ühiskonnas teha karjääri kodust eemal, kuid järeltulijad pöörduvad tagasi. Keskendun selle selgitamiseks ühe perekonna loole. Luke mõisa talupoeg Carl Hohlbeck tuli Tartu ülikooli pedelliks 1830. Kui ta 1853 suri, jäid järele lesk ja kuus last. Üks poeg õppis Tartus farmatseudiks ja kaks poega õppisid arstiks. Nii apteekrist kui meedikutest pojad tegid karjääri Venemaal (vabrikutes ja sõjaväehospidalides). Lapselaps Otto Hohlbeck tuli aga jälle õppima Tartusse, nüüd juba kui Venemaa sakslane. Tema värvikas eluloos on nii teenimine Punase risti lendsalga koosseisus Lõuna-Aafrikas Buuri sõjas kui meedikuna Vene-Jaapani sõjas. 1912 sai temast pärast doktoritöö kaitsmist Tartu ülikooli kirurgia eradotsent. Tema jäljed kaovad I maailmasõtta, mil ta oli jälle Punase risti teenistuses. Konkreetne saatus on kahtlemata erakordne, aga analoogiline muster on täheldatav paljude 19. sajandi esimese põlve haritlaste puhul.  

14.30–15.00 Toomas Hiio, Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum / Eesti Mälu Instituut. 1897–1905: kust ja kuidas venestus Tartu üliõpilaskond?

Tartu ülikooli venestamine algas kohe 1890. aastate alguses, ülikooli asjaajamine muudeti venekeelseks 1892. aastal. Sellest hoolimata oli vene keelt emakeelena kõnelevate üliõpilaste osakaal Tartu üliõpilaskonnas veel mitu aastat üsna väike ning hulga saksa keeles ja meeles õppida soovijate lahkumise tõttu kahanes märgatavalt üliõpilaste koguarv. Alates 1897. aastast lubati ülikooli I järgu Vene õigeusu seminaride lõpetajad, kes immatrikuleeriti võrdsetel alustel gümnaasiumilõpetajatega pärast klassikaliste keelte lisaeksami sooritamist. Kogu Venemaal immatrikuleeriti nn seminariste veel ainult Tomski ja Varssavi ülikoolidesse. Miks lubati seminaristid Tartu ülikooli? Kuidas see mõjutas üliõpilaskonna ja Tartu linna rahvuslikku koosseisu ja mida sellest arvasid kaasaegsed? Kuidas mõjutas seminaristide pealevool üliõpilaskonna sisemisi suhteid? Kust tulid, mida siin õppisid ja kuhu läksid Tartus õppinud seminaristid? Ettekanne analüüsib neid küsimusi nii statistiliste andmete kui ka arhiivimaterjalide ja mälestuskatkete põhjal.

15.00–15.30 Olev Liivik, PhD, Tartu Ülikool. Baltisakslaste Umsiedlung Tartust 1939. ja 1941. aastal. Kas teistmoodi kui mujal Eestis?

Tartus elas enne Teist maailmasõda üle 2500 baltisakslase. Rohkem oli sakslasi veel ainult Tallinnas. Kahe baltisaksa keskuse vahel oli rivaalitsemist ja hõõrumisi, mis oli iseloomulik Tallinna ja Tartu vahekordale üldisemalt. Kas see võis mõjutada 1939. aasta ümberasumise (sks. Umsiedlung) või 1941. aasta järelümberasumise (sks. Nachumsiedlung) korraldust, läbiviimist ja Saksamaale lahkujate arvu Tartust? Kui palju kaotas Tartu kahe baltisakslaste ümberasumise lainega oma rahvastikust? Mida me teame praeguse uurimisseisu põhjal ümberasunutest?         

15.30–16.00 Lõpparutelu, kokkuvõte päevast

Linnaajaloo päev toimub Tartu linnamuuseumi saalis (Narva mnt 23). Osalemine tasuta. 

Ürituse leiad ka Facebookist!

Teisi sündmuseid

Kõik sündmused
LaulupeomuuseumSündmus

Kuraatorituur ja koduse fotokogu säilitamise õpituba

8 oktoober 2024

Laupäeval, 19. oktoobril kell 12 ootame muuseumi- ja fotohuvilisi Laulupeomuuseumisse, sest näitusel “Lapseks olemise kunst” toimuvad nii kuraatorituur kui ka…...

Tartu linnamuuseumSündmus

Õpetajate nädalalõpp

30 september 2024

Sel nädalalõpul peetakse üle Eesti meeles meie tublisid ja toredaid õpetajaid. Ühe vahva muuseumikülastuse on õpetajad ka kuhjaga ära teeninud….

Tartu linnamuuseumSündmus

Anu Kannike: Eesti kodu nõukogude defitsiidi- ja remondiühiskonnas

25 september 2024

20. novembril kõneleb Tartu linnamuuseumis nõukogudeaegsest kohalikust olmest etnoloog ja mitmete raamatute autor Anu Kannike. Nõukogude ajal pidi eestlane oma…

Tartu linnamuuseumSündmus

Viivi Luik: Nõukogude okupatsiooni aegne elu Eestis

25 september 2024

Tartu linnamuuseum kutsub 13. novembril vestlusõhtule kirjanik Viivi Luigega, kes on oma loomingus ilmekalt kirjeldanud nõukogude aja olusid. Kirjanikuga vestleb…

Tartu linnamuuseumSündmus

Toomas Tiivel: Viinad ja peenemad napsid – alkohol ja kohalik kultuur

13 september 2024

Diplomaat, bioloog ja mitmete napsiraamatute autor Toomas Tiivel korraldab 9. oktoobril Tartu linnamuuseumis loeng-degustatsiooni. Juttu tuleb peamiselt kangematest napsidest –…

LaulupeomuuseumSündmus

15. Laulupeomuuseumi joonistusvõistlus “Minu Tartu”

12 september 2024

Registreerimine on lõppenud! 2024 on kultuuripealinna ning Tartu laulu- ja tantsupeo aasta. Ootame sel puhul lapsi paberile jäädvustama oma 2024. aasta…

Kõik sündmused