Sõda ja värvipliiats – Agu Peerna joonistused Tartu hävingust 1940ndail
1941. aasta sügiseks oli Tartu väljunud paari kuu tagusest purustuslainest. Esimene Nõukogude okupatsioon vahetus 1941. aasta suvel Saksa okupatsiooni vastu. Sõjasündmuste keerises – Saksa vägede edasi liikumise ning Nõukogude vägede taandumise keskel – sai Tartust 1941. aasta juuli teises pooles paariks nädalaks rindelinn, mis vaenupoolte mürsurahe saatel tekitas massiivse hävingu linna südames ja ka teistes linnaosades. Hävis üle 600 elumaja.
Saksa okupatsiooni algperioodil, 1941/42. aasta talvel, käis mööda Tartut ringi kunstnik Agu Peerna (1904–1950), kes värvipliiatseid kasutades dokumenteeris sõjahaavu: purustatud hooneid, mida tänapäeva linnapildis enam pole, aga ka linna igapäevaelu.
Agu (sünninimega August) oli pärit viielapselisest perest, olles noorim ja ainus poisslaps. Isa oli suviti kalur Emajõel, talviti juhutööline linnas või taludes, ema oli koduperenaine. Haridusteed alustas Agu Tartu algkoolides, suundudes hiljem Tartu Õpetajate Seminari ja sai 1927. aastal algkooliõpetaja kutsetunnistuse. Agu enda sõnade kohaselt tekkis tal huvi kunsti vastu juba algkoolis, aga seminariperioodil sai ta meelistegevusele tõsisemalt keskenduda, osaledes näiteks Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õhtustes krokiitundides. 1928. aastal sai temast Pallase täieõiguslik tudeng, juhendajaks modernistlik kunstnik Jaan Vahtra. Samal aastal Agu abiellus. Majanduslikel põhjustel pidi värske pallaslane kunstiõpingud aga peatselt katkestama, et asuda õpetajakohale maale. Tartusse naasis ta 1930. aastal ning õpetaja töö kõrvalt jätkas õpinguid Pallase õhtuses aktiklassis Voldemar Melliku ja Peet Areni käe all. Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1942–43 tegutses A. Peerna Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel ning 1943-44 veel kord ümbernimetatuna Kõrgemas Kunstikoolis „Pallas” – Aleksander Vardi maali- ja Ado Vabbe graafikaklassis. 1945, teise Nõukogude okupatsiooni alguses, jätkas Agu Peenra õpinguid Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis A. Vabbe juhendamisel. Instituudi lõpetas ta 1948. aastal, olles samas aastatel 1947–1949 ka õppejõud. Aastast 1949 kuulus A. Peerna Kunstnike Liitu.
Oma kunstnikuteel viljeles Agu Peerna erinevaid graafilisi tehnikaid. Teemad olid mitmekesised, hõlmates portreid, maastikke, natüürmorte ja muid motiive. Temalt pärinevad paljud illustratsioonid (peamiselt linoollõikes) kirjastuse Noor-Eesti raamatutele ja mitmetele ajakirjadele, mille tulemuseks olid kaanekujundused, piltmõistatused, pildid ristsõnamõistatustele jm. 1930. aastatest alates osales A. Peerna koos teiste kunstnikega paljudel näitusel.
Iseseisvas Eestis kuulus A. Peerna ka Kaitseliidu ridadesse. Tegevteenistuses (1927–1928) oli ta 2. diviisi õppekompaniis, kust lahkus kapralina. 1944. aastal kevadtalvel mobiliseeriti Peerna 4. piirikaitserügementi, kus täitis 10. kompanii arvepidaja ülesandeid. Lahingutegevusest ta otseselt osa ei võtnud.
Näitusel on väike valimik Tartu Linnamuuseumis hoiul olevast Agu Peerna 219 joonistusest, eelkõige kujutavad need Tartu sõjapurustusi. Näituse fookuses on Agu Peerna kui sõjakroonik ja tundliku käega kunstnik.