23. august on üle-euroopaline kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäev. Seda kuupäeva 
tuntakse tänapäeval nii kommunismi ja natsismi või siis stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeva kui ka musta lindi päevana. Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev on sätestatud ka ÜRO peaassambleel 2009. aasta 26. märtsil vastu võetud resolutsiooniga.
tuntakse tänapäeval nii kommunismi ja natsismi või siis stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeva kui ka musta lindi päevana. Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev on sätestatud ka ÜRO peaassambleel 2009. aasta 26. märtsil vastu võetud resolutsiooniga. Täna, 81 aastat tagasi, 23. augustil 1939 sõlmisid kaks kuritegelikku võimu – Nõukogude Liidu kommunistlik ja Saksamaa natsionaalsotsialistlik režiim – Molotovi-Ribbentropi pakti nime all tuntud lepingu (tuletatud vastavalt toonaste Nõukogude ja Saksa välisministrite nimedest), mille juurde kuuluvate salaprotokollide alusel jagati Euroopa kaheks mõjupiirkonnaks. See leping rajas vundamendi, mille pinnalt tõukus peatselt teise maailmasõja nime all tuntud monumentaalne tragöödia, mis tipnes kümnete miljonite inimeste hukkumise, vangistamise ning paljude riikide piiride ümberjoonistamise või nende iseseisvuse hävitamisega. Viimasesse gruppi kuulus ka Eesti Vabariik, mis 1940. a Nõukogude Liidu poolt okupeeriti, sovetiseeriti ning mille oluline osa rahvast järgnevate aastate ning kümnendite jooksul aset leidnud massioperatsioonide käigus hukati, represseeriti või siis kodumaalt põgenema sunniti.
KGB kongide muuseumi ekspositsioon kajastab neid dramaatilisi sündmusi, mis said alguse NSVL-i ja Saksamaa vahel 81 aastat tagasi kokkulepitud vallutusplaanidest. Olete oodatud muuseumit külastama.
(Foto: ERSP ja Muinsuskaitse Seltsi miiting, Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva tähistamine. Tartu, Raekoja plats, 1988. Allikas: Tartu Linnaajaloo Muuseumid, autor: Malev Toom)