Vikerkaare 25. (Foto: Margus Ansu)

Mart Niklus ja Enn Tarto. (Foto: Sille Annuk)

Vikerkaare 25

• Dissident Mart Nikluse kodu, kus sündis 1979. aastal Balti apell.

Vikerkaare 25 ja Balti apell

Aadressil Vikerkaare 25 sündis 1979. aastal Balti apell – dissidentide ja vabadusvõitlejate koostatud märgukiri nõukogude võimu vastu Baltimaades. Balti apelliga, mis oli adresseeritud ÜRO peasekretärile ning Nõukogude Liidu, Lääne- ja Ida-Saksamaa ning Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele, nõuti avalikult Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) salaprotokollide (mille alusel Nõukogude Liit okupeeris Baltimaad) avalikustamist, nende õigustühiseks kuulutamist ning Balti riikide iseseisvuse taastamist. Eriliseks tegi märgukirja see, et sellele allakirjutanud tegid seda oma nimedega, mitte anonüümselt, ning et esindatud olid kõigi kolme Baltimaa rahvaste esindajad, mis tõendas dissidentide rahvusteüleseid sidemeid ja aitas kaasa märgukirja tõsiseltvõetavusele. 

Kuna Balti apell õnnestus edukalt Nõukogude Liidust välja smugeldada, oli sel märkimisväärne rahvusvaheline mõju. Sellest kirjutati välismaailma meedias ning ideed Balti riikide okupatsiooni ja iseseisvuse teemal jõudsid läänemaailma poliitilisse teadvusse tugevamini kui varem. Balti apelli nõudmistele avaldas 1983. aastal toetust Euroopa Parlament ning selle ideedele tuginedes kuulutas 1982. aastal USA president Ronald Reagan välja Balti vabaduse päeva.

Et just Tähtveres aadressil Vikerkaare 25 Balti apell koostati, on põhjendatud asjaoluga, et ses majas elas üks selle autoritest Mart Niklus (s 1934). Riskides oma heaoluga kirjutas Balti apellile alla 45 inimest, kellest neli olid eestlased (lisaks Niklusele Enn Tarto, Erik Udam ja Endel Ratas), kuus lätlased ja 35 leedukad. Märgukirjale avaldasid aga ka toetust vene dissidendid, sealhulgas tuntud teadlane Andrei Sahharov. 

Balti apell oli ajastatud MRP 40. aastapäevale ja see avalikustati 23. augustil 1979. MRP aastapäevast kujunes hiljemgi sümboolne kuupäev, sest ka ajalooliselt hästi tuntud Balti kett – kolme Baltimaad läbiv inimketi vormis meeleavaldus Nõukogude okupatsiooni vastu – moodustati 23. augustil 1989. Kui Eesti 1991. aastal taasiseseisvus Nõukogude Liidu alt, nähti Balti apelli tagantjärele ühe esimese sädemena, mis viis tõeliselt murranguliste sündmusteni.

Kuula ERRi arhiivist 1988. aasta „Hommikukaja” saadet 13. juulist, milles kõlab reportaaž Mart Nikluse vastuvõtust rahva poolt Tartu rongijaamas.