Tammekannu villa. („Puhka Eestis”)
Villa ilme pärast nõukogudeaegseid ümberehitusi 1980. aastatel. (EAM Fk 3179)
August Tammekann. (Wikimedia Commons)
Fr. R. Kreutzwaldi 6
Professor August Tammekannu elukoht.
Fr. R. Kreutzwaldi 6 ja August Tammekann
Aadressil Fr. R. Kreutzwaldi 6 asuvat maja tuntakse selle esimese omaniku geograafiaprofessor August Tammekannu (1894‒1959) järgi Tammekannu villana. Ent majaga seotud inimestest on kõige paremini tuntud kindlasti selle rahvusvaheliselt tunnustatud soome arhitekt Alvar Aalto, kes projekteeris maja 1932. aastal. Tegemist on ainsa Aalto projekteeritud hoonega Eestis ning esimese Aalto realiseeritud projektiga väljaspool Soomet.
Esimene eesti soost geograafiaprofessor August Tammekann tundis Alvar Aaltot isiklikult 1930. aastatest, kui nad kohtusid Soome linnas Turus. Aalto kurtnud Tammekannule, et majanduskriisi tõttu oli tellimusi arhitektile väheks jäänud. Märtsis 1932 teinudki Tammekann Aaltole ettepaneku enda Tähtvere kodu projekteerimiseks, millega arhitekt nõustus ning millele järgnes põhjalik kirjavahetus planeeringuküsimuste üle. Oluline osaline aruteludes oli ka August Tammekannu soomlannast abikaasa Irene, kes muu hulgas nõudis, et tema tuppa paistaks õhtupäike ning aknad avaneksid lääne poole. „Olen sunnitud teatama, et kui ma ei saa oma tuba sellisena, nagu ma ise tahan, siis seda maja ei ehitata,” olevat ta öelnud. Samuti nõudis proua, et maja saunas oleks oma aja kohta uuenduslik elektriahi. Hoone projekt valmis juba paari kuuga ning 1932. aasta suvel algasid ehitustööd. Perekond kolis poolikusse majja sisse 1933. aasta märtsis ning veel 1935. aastalgi oli maja ehitus kohati pooleli. Kuigi maja ehitamisel järgiti üldjoontes Aalto projekti täpselt, tingis Eesti oludes materjali puudus arhitekti pahameeleks selle, et villa seinad tehti 46 sentimeetri asemel 65 sentimeetri paksused. Ka uuenduslik lamekatus polnud kuigi veekindel. Ühtlasi tekitas see kohalikes palju kõneainet, kuna sellist katust polnud paljud inimesed varem näinudki, mõned pidanud seda suisa jumalavastaseks nähtuseks.
Perekond Tammekann lahkus nõukogude võimu eest 1940. aastal jäädavalt Soome. Nõukogude perioodil muudeti nende endist kodu radikaalselt ja villa ehitati ümber korterelamuks. 1994. aastal tagastati hoone Tammekannu järeltulijatele, 1998. aastal ostis hoone Turu Ülikool. Villa ilme taastati vastavalt algsele projektile 2000. aastal. Praegu tegutseb hoones Turu ja Tartu ülikooli ühine sihtasutus Granö keskus. Huvilistel on võimalik villat etteteatamisega ka külastada.