Hurda 9. (Foto: Wikipedia kasutaja Sillerkiil)

Uku Masing. (Avalik domeen)

Edgar Kant (EAA.2111.1.7726.6)

Hurda 9

Professor Edgar Kanti ja polühistor Uku Masingu elukoht.

Hurda 9 ning Uku Masing ja Edgar Kant

Aadressil J. Hurda 9 tuntuim elanik on olnud mõtleja, luuletaja ja polümaat Uku Masing (1909‒1985). Masingu korterist kujunes eriti Nõukogude ajal oluline paik paljudele Tartu haritlastele. Eesti Vabariigis usuteadlase ning kaugete keelte ja kultuuride asjatundjana leiba teeninud Masingut nõukogude võim ei sallinud, mistõttu polnud tal võimalik leida väärikat töökohta õppejõuna ning ta pidi toime tulema kitsaste vahenditega. 

Tolle aja kinnistes oludes kujunes aga legendistaatuses Masingu kodust kui uks teise, vaimselt avaramasse maailma, milles mõteldi ja kõneldi asjadest, millest nõukogude ühiskonnas vabalt rääkida ei saanud. Luuletaja Jaan Kaplinski on meenutanud oma käike Uku Masingu juurde: „Ma arvan, et kõik minu muljed ja vahekorrad Masinguga olid sellised kaksipidised, seal oli alati midagi head sooja ja kodust, aga midagi hoopis teistsugust, võõrast ja võõristavat. Ja võib-olla see esimene mulje oli natukene samasugune. Muidugi seal mängis rolli see aukartus, mis ma selle inimese ees tundsin. Ma sain aru, et tema teab noore tudengi jaoks kõike ning mina ei tea mitte midagi. See oli nagu hiire ja mäe kohtumine.”

Uku Masing oli elanud aadressil J. Hurda 9 nii Eesti Vabariigi, Natsi-Saksamaa kui ka Nõukogude okupatsiooni ajal. Ajalugu jääb Ukut ja tema abikaasat Ehat mäletama ka selle eest, et abielupaar valvas kogu natsiokupatsiooni vältel oma kodus Daugavpilsist pärit noort juuti ja Uku Masingu õpilast Isidor Levinit (1919‒2018). Selle heateo eest on Masingud kahena kolmest eestlasest pälvinud Iisraeli riigilt tunnustuse kui õiglased maailma rahvaste seas. 

Et Isidor Levinit õnnestus varjata, on seda muljetavaldavam, et J. Hurda 9 teine elanik ja Uku Masingu ülemine naaber oli Tartu ülikooli natsiokupatsiooniaegne rektor (1941—1944) geograaf Edgar Kant (1902‒1978). Ehkki Kanti poliitilised vaated kaldusid autoritaarset võimu pooldama, on märgitud, et ta pidas lugu sõnaõigusest ja akadeemilistest vabadustest, hoides Tartule omast akadeemilist vaimu ja ringkonda. Masingud jäid pärast sõda Eestisse, Edgar Kantil õnnestus põgeneda Rootsi, kus ta jätkas tööd geograafi ja professorina.

Vaata ERRi arhiivist saadet „Masing Masingu poolt. Uku Masing”

Vaata telesaate „Akadeemikud” episoodi Edgar Kantist