Gümnaasium
Elu enne elektrit
Hind 7 €
Kestus 60–90 min vastavalt õpetaja soovile
Mõtiskleme 19. sajandi linnakodaniku muuseumis elu üle enne elektrit. Heidame pilgu valgustusvahendite ajalukku ja tutvume põhjalikumalt erinevat sorti küünalde, nende valmistamise ja tähendusega. Osalejad valmistavad koju kaasa mesilasvahaküünla.
Muuseumitunnis osalenud õpilane
- analüüsib elektrifitseerimise mõju ühiskonnale ja elukorraldusele;
- seostab tehnoloogilisi muutusi elukvaliteedi ja ajakasutusega;
- hindab, millised eluvaldkonnad muutusid kõige enam;
- argumenteerib tehnoloogia positiivsete ja negatiivsete mõjude üle.
Bürgeripere köök. Vürtsid ja ürdid
Hind 6 €
Kestus 60–90 min vastavalt õpetaja soovile
Muuseumitunnis käsitletakse vürtside ja ürtide rolli globaalse kaubanduse, koloniaalajaloo ja kultuurivahetuse kujunemisel. 19. sajandi Tartu kodu kontekstis analüüsitakse, kuidas maitse, majandus ja teadus on omavahel seotud ning kuidas toidukultuur peegeldab ühiskondlikke hierarhiaid ja globaalseid suhteid.
Muuseumitunnis osalenud õpilane
- analüüsib vürtsikaubanduse rolli globaalse majanduse kujunemisel;
- seostab koloniaalajalugu ja kaubandusvõrgustikke kultuuriliste muutustega;
- selgitab taimsete ainete kasutust meditsiinis ja nende teaduslikku tausta;
- hindab toidukultuuri kui sotsiaalse ja majandusliku süsteemi osa;
- arutleb kriitiliselt ressursside, võimu ja kultuuri seoste üle.
Kevad kui kultuuriline ja looduslik nähtus
Hind 6 €
Kestus 60–90 min vastavalt õpetaja soovile
Muuseumitund käsitleb lihavõtteid ja kevadpühi kui ajalooliselt kihistunud kultuurinähtust, kus põimuvad religioon, rahvapärimus, majanduslikud olud ja loodustsüklid. Analüüsitakse, kuidas tähendused kujunevad, muutuvad ja samas püsivad erinevates ühiskondlikes kontekstides. Muuseum toimib ajalooallikana, mille kaudu saab tõlgendada 19. sajandi linnaelaniku maailmapilti.
Muuseumitunnis osalenud õpilane
- analüüsib kevadpühade kujunemist religioossete, kultuuriliste ja majanduslike tegurite koosmõjus;
- tõlgendab rahvakalendrit kui ajalooliselt kujunenud teadmiste ja praktikate süsteemi;
- võrdleb erinevaid ajaloolisi tõlgendusi (rahvapärimus, kiriklik traditsioon, igapäevaelu vajadused);
- hindab kultuurinähtuste muutumist ajas ning põhjendab selle põhjuseid;
- kasutab muuseumikeskkonda ajalooallikana ning argumenteerib oma seisukohti.