Tagasi Muuseumitunnid II ja III kooliastmele


Sündinud sellisena – Nukitsamees

  • 1.–4. klassile
  • 60 min
  • eelteadmised on vajalikud: enne muuseumitundi on soovitav lugeda katkendeid raamatust „Nukitsamees” ja vaadata raamatu põhjal valminud mängufilmi „Nukitsamees“; tuletada meelde loo peamised tegelased ja sündmused.

Tunni eesmärk: Õpilased mõistavad Nukitsamehe käitumise tagamaid tänapäevaste väärtuste ja suhtlemisoskuste kaudu.

Õpime eristama inimese omadusi tema käitumisest, märkama oma tegude mõju teistele. Rühmatöös saame vastuse küsimustele „Miks Nukitsamees nii käitub?“, „Kuidas see teisi mõjutab?“ ja „Mida Nukitsamees saaks õppida?“. Otsime lahendusi olukordades, kus keegi käitub halvasti või jääb üksi. Nii arendavad õpilased muuseumitunnis empaatiat, vastutustunnet ja praktilisi oskusi, mida saavad kasutada ka oma igapäevaelus.

Õpitulemused

– arutleb raamatu põhisündmuste, kesksete probleemide, põhjuse ja tagajärje seoste üle;

– lahendab lihtsamaid probleemülesandeid paaris- ja rühmatöös;

– põhjendab oma seisukohta ja aktsepteerib kaaslaste põhjendatud seisukohti.

“Kevade” tegelaste saladused

  • 5.–6. klassile; 7.–8. klassile
  • 5.–6. klass: 60 min; 7.–8. klass: 80 min

Tunni eesmärk: Õpilane oskab selgitada, millised tegelaste tüübid on Oskar Lutsu „Kevades“ ja oskab seostada neid tekstist, fotodelt või muuseumis saadud infoga.

Tunnis uurime detektiividena, millest kõneleb „Kevade“ tegelaste välimus, mida saame järeldada aga nende iseloomu ja käitumise kohta loetud raamatukatkendi põhjal? Lisaks selgitame välja, millised seosed on kirjandusteoses kirjeldatud tegelasel aga päriseluga. Õpilased põhjendavad oma arvamust ning arutlevad selle üle, kuidas kirjanik muudab päriselu kirjanduseks.

Õpitulemused

II kooliaste (5.–6. klass):

  • õpib tundma muuseumikultuuri;
  • iseloomustab ja võrdleb tegelasi, kirjeldab nendevahelisi suhteid ja hindab tegelaste käitumist; arutleb tegelastega seotud probleemide ja väärtushoiakute üle;
  • rikastab oma sõnavara, otsib teavet tundmatute sõnade ja väljendite kohta;
  • kasutab tekstianalüüsis õigesti kirjanduse põhimõisteid: tegelane, karakter;
  • osaleb arutelus, avaldab ja põhjendab omaarvamust,  teeb koostööd.

III kooliaste: (7.-8. klass):

  •  tunneb eesti kultuuri erijooni ning vahendab oma kultuurikogemust, väärtustab omakultuuri;
  • iseloomustab ja võrdleb tegelasi, analüüsib tegelastevahelisi suhteid ja nende väärtushoiakuid; rikastab oma sõnavara;
  • osaleb arutelus, väljendab selgelt ja sobival viisil oma põhjendatud seisukohti, annab ja kuulab tagasisidet, võtab arvesse teiste seisukohti, teeb koostööd;
  • kasutab tekstianalüüsis õigesti kirjanduse põhimõisteid: tegelane, karakter; mõistab prototüübi ja kirjandusliku tegelase erinevust.

Raamatust kadunud read. Kes muutis teksti?

  • 9. klassile; 10.–12. klassile
  • 80 min

Tunni eesmärk on tutvustada, kuidas Oskar Lutsu teoseid on poliitilistel põhjustel kärbitud, kustutatud või muudetud tema raamatutest lauseid ja pikemaid tekstilõike.

Tunnis õpime tundma mõisteid tsensuur, tsensor ja keelatud kirjandus. Õpilased saavad teada, kuidas tsensor töötas ja millistel põhjustel raamatuid ära keelati. Arendame funktsionaalset lugemisoskust ja katsetame, kuidas leida kaotatud read taas tekstist üles.

Lisaks arutleme gümnaasiumiõpilastega põhjalikumalt, kuidas satuvad raamatud keelatud nimekirjadesse ja milline on poliitilise võimu mõju kirjandusele ja kultuurile.

Õpitulemused:

III kooliaste: (9. klass):

arendab kriitilist mõtlemist, meedia- ja kultuuriteadlikkust;

– tunneb eesti kultuuri erijooni ning vahendab oma kultuurikogemust, väärtustab omakultuuri;

– süvendab oma arusaama kirjandusest kui kultuuri- ja kunstinähtusest, selle rollist identiteedi kujundamisel ja ühiskonna mõtestamisel;

– rikastab oma sõnavara, otsib teavet tundmatute sõnade ja väljendite ning loetu tausta kohta;

– osaleb arutelus, väljendab selgelt ja sobival viisil oma põhjendatud seisukohti, annab ja kuulab tagasisidet, võtab arvesse teiste seisukohti, teeb koostööd.