III kooliaste
Elu enne elektrit
Hind 7 €
Kestus 60–90 min vastavalt õpetaja soovile
Mõtiskleme 19. sajandi linnakodaniku muuseumis elu üle enne elektrit. Heidame pilgu valgustusvahendite ajalukku ja tutvume põhjalikumalt erinevat sorti küünalde, nende valmistamise ja tähendusega. Osalejad valmistavad koju kaasa mesilasvahaküünla.
Muuseumitunnis osalenud õpilane
- analüüsib elektrifitseerimise mõju ühiskonnale ja elukorraldusele;
- seostab tehnoloogilisi muutusi elukvaliteedi ja ajakasutusega;
- hindab, millised eluvaldkonnad muutusid kõige enam.
Peeglite võlumaailmas
Hind 6 €
Kestus 60–90 min vastavalt õpetaja soovile
Muuseumitunnis räägime peeglitest, nende ajaloost ja erinevatest kasutusviisidest. Peeglid on läbi aja kandnud endas erinevaid tähendusi. Nende abil tehakse illusioone, neid kasutatakse teaduses ning mänguasjades. Õpime läbi peeglite ajaloost, kultuurist, valgusest ja selle liikumisest. Tund arendab meeskonnatööd ning aitab näha seoseid kultuuri ja teaduse vahel. Õpilased saavad teadmisi valgusfüüsikast ning näha, kuidas saab valguse ja peeglite abil lihtsaid katseid teha.
Muuseumitund sobib hästi täiendama ajaloo-, kultuuriloo-, loodusõpetuse- ja füüsikatundi. Tunni käigus meisterdavad kõik endale papist kaleidoskoobi või mängupeegli.
Muuseumitunnis osalenud õpilane
- analüüsib 19. sajandi kodu valguslahendusi sotsiaal- ja tehnoloogilise arengu kontekstis;
- selgitab peeglite rolli kultuurilises tähenduses (staatus, sümbolid, mütoloogia);
- kirjeldab valguse peegeldumise füüsikalisi aluseid;
- seostab tehnoloogilisi arenguid (klaasitootmine, hõbetamine) ühiskondlike muutustega;
- osaleb katsetes ja selgitab tulemusi teaduslikult.
Bürgeripere köök. Vürtsid ja ürdid
Hind 6 €
Kestus 60–90 min vastavalt õpetaja soovile
Linnakodaniku maja köögis on neil vürtsidel ja ürtidel jutustada huvitavaid lugusid kesk- ja uusaegsest Euroopast. Muuseumitunnis uuritakse 19. sajandi Tartu kodu köögi kaudu, kuidas vürtsid ja ürdid on seotud ajaloo, kaubanduse ja igapäevaeluga. Õpilased kogevad, kuidas maitsed ei ole ainult bioloogiline nähtus, vaid osa kultuurist ja ajaloost, mis on seotud globaalsete kaubateede ja ühiskondlike muutustega.
Muuseumitunnis osalenud õpilane
- eristab vürtse ja ürte ning kirjeldab nende kasutust;
- selgitab lihtsustatud kujul vürtsikaubanduse mõju ajaloole;
- seostab toiduaineid geograafilise päritoluga;
- kirjeldab taimede kasutust toidus ja rahvameditsiinis;
- toob näiteid, kuidas toit ja kultuur on seotud.
Kevad kui kultuuriline ja looduslik nähtus
Hind 6 €
Kestus 60–90 min vastavalt õpetaja soovile
Tunnis käsitletakse lihavõtteid ja kevadpühade traditsioone kui kultuuriliselt kihistunud nähtust. Analüüsitakse, kuidas rahvakalender, kristlik tähendus ja praktiline eluolu (nt paast ja toidupuudus) on kujundanud pühade kombestikku. Keskmes on küsimus, kuidas traditsioonid ajas muutuvad ja miks eksisteerivad paralleelselt erinevad seletused samale nähtusele.
Muuseumitunnis osalenud õpilane
- arutleb rituaalide ja sümbolite rolli üle ühiskonnas;
- analüüsib kevade ja lihavõtete tähendust loodusliku, religioosse ja kultuurilise nähtusena;
- selgitab rahvakalendri kujunemist ning selle seoseid töö- ja elukorraldusega;
- võrdleb traditsioonide püsimist ja muutumist ajas ning põhjendab neid muutusi;
- kasutab ajaloolisi näiteid kultuurilise mitmekihilisuse selgitamiseks;