Tagasi “Taevased ja maised teed. Surmast ja rändest Tartu ajaloos“

“Taevased ja maised teed. Surmast ja rändest Tartu ajaloos“

Väidetavalt on linnaelanike suremus ajaloos peaaegu alati ületanud sündimuse, mistõttu oli linnade püsima jäämiseks rahvastiku juurdevool hädavajalik. Sellest lähtuvad kaks Tartu Linnaajaloo Muuseumide 24. aastaraamatu keskset teemat: need on lahkumine teispoolsusse ja rahvastikuränded – nii Tartusse kui ka siit eemale.

Tavapäraselt pärineb suurem osa aastaraamatu artikleid muuseumi korraldatud iga-aastaste Tartu linnaajaloo päevade ettekandjatelt: 2021. aastal aset leidnud ettekandepäeval „Kalmistud, lein ja leiud: surmakultuurist Tartus keskajast ärkamisajani“ käsitleti surma, matuste ja leinaga seonduvat peaasjalikult arheoloogide vaatenurgast, ehkki vaadeldakse ka leinaluulet ja rõivastuse küsimusi. Aasta hiljem arutleti rändega seotud küsimuste üle nii keskajal kui ka 19. ja 20. sajandil. Samuti avaldame uue käsitluse Tartu Lossi tänava keskaega dateeritud sepikodade kompleksist. Seoses 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumi 30. sünnipäevaga on kogumikus publitseeritud muuseumi ajaloolise interjööri kujundanud sisearhitekti Leila Pärtelpoja käsikirjalisi materjale.

Kogumikus leiduvad ka ülevaated Tartu Linnaajaloo Muuseumide tegevusest ja arheoloogiakogu juurdekasvust aastatel 2021–2022.

Aastaraamatu koostasid ja toimetasid Marge Rennit ja Arvi Haak, keeletoimetaja on Ene Nagelmaa, resümeed tõlkis ja toimetas Martin Jaigma ning raamatu kujundas Peeter Paasmäe.

Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.