Tagasi „Kohustus olla moodne”

Tartu Linnaajaloo Muuseumide aastaraamat (23) “Kohustus olla moodne”

Nii kogumiku pealkiri kui selles käsitletud teemad pärinevad linnamuuseumi 2020/2021. aasta hooaja näituselt „Kohustus olla moodne. Kuidas eestlasest linlane sai”, näitusega kaasnenud ulatuslikust publikuprogrammist ja samale teemale pühendatud linnaajaloopäevalt „Moodne kodu”.

Rubriigis Studia saab lugeda kuut teemakohast uurimusartiklit. Avaartiklis „Terava sulega. Naisküsimus 1920.–1930. aastate ajakirjanduslikes väitlustes” tõdeb Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum), et hoolimata naisliikumise juhtide innukast tegevusest jäi naisarvamusliidrite mõju Eesti avalikus elus suhteliselt väikeseks. Radikaalset naisõiguslust Eestis Kannikese sõnul ei tekkinudki, sest ka kõige teravama sulega naisliikumistegelased jäid lojaalseks rahvusriigile ja püüdsid seda reformide kaudu naistele sobivamaks kujundada. Riho Paramonov süveneb artiklis „Kas Tartu oli modernne linn? Linna transpordi areng 20. sajandi esimesel poolel” modernsuse mõistesse ja vaatleb lähemalt transpordiliikide arengut Tartus võrreldes teiste Eesti linnadega. Anneli Banner (Eesti Vabaõhumuuseum) vaatleb artiklis „Moodsa kodu eluaed. 1920.–1930. aastate koduaiad Tartu näitel” muutusi Tartu iluaianduse arengus 20. sajandi algupoolel. Ülevaate Tartu mööbliajaloost teeb Karin Paulus (Eesti Kunstiakadeemia) artiklis „Tartu moodi moodne mööbel”. Ta tutvustab 1920.−1930. aastate mööblidisaini suundumusi ja teeb ülevaate kesksetest Tartu mööblitootjatest. Tartlaste muusikakuulamise eelistusi avab artiklis „Elav muusika, grammofon ja raadio tartlaste olmes 1920.–1930. aastatel” Ants Siim. Madle Uibo (mõlemad Tartu Linnajaloo Muuseumidest) artiklist „Koduse võimlemise populariseerimine Eestis 1920.–1930. aastatel” saame teada, et tollal täitis kodune võimlemine välimuse eest hoolitsemisel üha suuremat rolli. Meeste kehaharjutustega sarnane võimlemine ning korsetist vabanemine oli tugevalt seotud ühiskonna moderniseerumise ja naiste emantsipatsiooniga.

Oskar Lutsu majamuuseumi kuraator Meeli Väljaotsa artikkel „Naine tema kõrval. Mälestusi kirjanik Oskar Lutsu abikaasast Valentina Lutsust“ rubriigis Museologia on pühendatud kirjaniku abikaasale Valentina Lutsule. Rubriigis Annales saab lugeda muuseumi tegevusest aastatel 2019 ja 2020 (Eevi Kärdla, Marge Rennit) ning sama perioodi arheoloogiakogu tulmest (Arvi Haak, Elis Tiidu).

STUDIA

Anu Kannike
Terava sulega. Naisküsimus 1920.-1930. aastate ajakirjanduslikes väitlustes
With a sharp pen. Women’s issues in journalistic discourse of the 1920s-1930s

Riho Paramonov
Kas Tartu oli modernne linn? Linna transpordi areng 20. sajandi esimesel poolel

LISAD

Was Tartu a modern city? Development of urban transport in the first half of the 20th century

Anneli Banner
Moodsa kodu eluaed. 1920.-1930. aastate koduaiad Tartu näitel

Living garden of a modern home. Home gardens of the 1920s-1930s on the example of Tartu

Karin Paulus
Tartu moodi moodne mööbel

Tartu-style modern furniture

Ants Siim
Elav muusika, grammofon ja raadio tartlaste olmes 1920.-1930. aastatel

Live music, gramophone, and radio in the everyday life of the citizens of Tartu in the 1920s-1930s

Madle Uibo
Koduse võimlemise populariseerimine Eestis 1920.-1930. aastatel