Muuseumi lugu

Oskar Lutsu surma järel 1953. aastal avas kirjaniku lesk Valentina Luts oma kodumajas mälestusnäituse Oskar Lutsu loometööst. Näitus osutus väga populaarseks erinevate huviliste seas. Värsket väljapanekut Oskar Lutsust külastasid arvukal hulgal kooliõpilased, aga ka üksikkülastajad üle Eesti, samuti teatrinäitlejad. Külastajate huvi aga aina kasvas, hakkas Valentinal nn eramuuseumi pidamine üle jõu käima. Toonase Tartu linnavalitsuse otsusega asutati majja 1962. aastal Oskar Lutsu memoriaalmuuseum, mis paiknes all- ja ülakorruse tubades. Maja alumisel korrusel säilisid Valentina Lutsu eluruumid. Muuseumi esimene püsiväljapanek avati 22. märtsil 1964. aastal.

Muuseumihoone ajalugu

Oskar Lutsu kodumaja Riia tänaval valmis 1936. aasta lõpus, kirjaniku 50. sünnipäeva eel. Maja aadressiks oli siis Riia mnt 4 (praegu Riia 38). Ärklikorrusega funktsionalistlikus stiilis eramu projekteeris tuntud arhitekt Arnold Matteus. Unistusel oma majast oli praktiline põhjus: kirjanikuna igatses Oskar Luts loometöö jaoks rahu ja vaikust, kuid ometi oli ta perekonnaga elanud valdava osa senisest elust üürikorterites Tartus. Luts oli enne oma majja kolimist vahetanud elukohti koguni kaheksal korral!

Maja oli kirjaniku koduks ligi 17 aastat. Koos abikaasa Valentina ja poja Georgiga rajati krundile iluaed, köögiviljapeenrad ja istutati õunapuud. Maja õuepoolsel küljel on veranda, mille ees asus varjuline istumisala ringikujulise lillepeenraga. Lutsude pere võõrustas aias sageli külalisi.