Tartu südalinn on aastasadade jooksul korduvalt põrmuks pudenenud ning ikka ja jälle uuesti sündinud. Enne uut ümbersündi pargist kultuurikeskuseks on sobiv hetk heita pilk minevikku. Praegune pargi ala on varasemas elus täitnud erinevaid rolle – linnamüüri tagusest jäätmaast kuni linna kaubandusliku keskmeni ja varemeteväljast pargini.
Ala, mida praegu tuntakse Tartu keskpargina, asub linna kujunemise mõttes tähenduslikus kohas. Kesk- ja varauusajal olid siin linnakindlustused ja eeslinn, 19. sajandi algul kavandati siia sõjakooli, 1816. aastal algas Tartu Kaubahoovi rajamine.
See, algselt vene kaupmeestele tegutsemispinda pakkunud hoone oli otsekui üks esimese iseseisvusperioodi Tartu sümbolhooneid, sobitudes oma sammastega ka Emajõe Ateena kuvandiga. Samal ajal kujunesid Kaubahoovis olnud poed ka eesti ärimeeste kasvulavaks, tuntuim neist on kahtlemata Märt Jänese (1869–1933) riideäri. 1941. aasta 10. juulil alustas Punaarmee massilist suurtükituld Tartu paremkalda objektidele. Kasutati süütemürske ja linnas puhkesid ulatuslikud tulekahjud. Kaubahoov sai tabamuse 20. juulil. Pärast Teist maailmasõda kavandati samasse piirkonda kino-hotelli ja linna keskväljakut, kuid püsima jäi hoopis algselt ajutisena mõeldud pargiala. 21. sajandi teisel kümnendil algas samale alale Südalinna kultuurikeskuse kavandamine.
Näitus “Südalinna sündimised. Vallikraavist kultuurikeskuseni” on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.
Näituse avamissündmus toimub 12. aprillil kell 16 keskpargi Poe tänava poolsel platsil.
Kuraator: Leele Välja
Autorid: Eero Heinloo, Ragnar Nurk, Epi Tohvri, Kristi Musteikis, Mart Hiob
Konsultant: Arvi Haak
Projektijuht: Mirjam Savisto
Keeletoimetaja: Mariliis Sild
Tõlkija: Martin Jaigma
Kujundaja: Merilin Metsamaa
Teostus: EcoPrint
