KGB kongide muuseumi püsinäitus annab ülevaate Eesti sõjajärgsest vabadusvõitlusest, kommunistliku režiimi kuritegudest ning eluolust eeluurimisvanglas. Külastajatele on avatud hoone keldriosa, kus asus poliitilistel põhjustel arreteeritute eeluurimisvangla. Osa kongidest, kartserid ja koridoriosa on taastatud originaalkujul.
Muu hulgas saab väljapanekus näha Siberi vangilaagritest kaasa toodud fotosid ja esemeid, materjale metsavendluse ja salajaste vastupanuorganisatsioonide ajaloost ning dissidentlusest, sh Aleksandr Solženitsõni seotusest Eestiga.
Muuseum asub Riia mäel „hallis majas”, kus 1940.–1950. aastatel tegutses NKVD/KGB.
KGB kongide muuseumi püsinäituse uuendamine jõuab lõpule 6. detsembril 2023. Kolme toa, endise kongi uuendatud näituse kuraatoriteks on filmikunstnik Katrin Sipelgas ning filmilavastaja ja produtsent Jaak Kilmi.
KGB kongide muuseumis on uuendatud püsinäituse külastajatel võimalus osa saada erilisest kogemusest, kus väljavalitud ruumides raputatakse külastajat kohalolekuefektiga, mida toetavad helid, videoprojektsioonid, animatsioonid ning ajastutruud rekvisiidid.
Ülekuulamistoas istute silmitsi ülekuulajaga, kes loodud animaator Priit Tenderi poolt, näidiskambris kuulete kurikuulsa paragrahv 58 alusel esitatud süüdistusi, vaadates samas tõtt nende süüdistuste ohvritega. Gulagi vanglavõrgustikule pühendatud toas on võimalik kogeda arreteerimisele eelnevat tunnet ning kuulda väljavõtteid Aleksandr Solženitsõni „Gulagi arhipelaagist” ja selle loomise teekonnast Eestis, siin päris Tartu lähedal.
Näituse uuendamist toetas Muinsuskaitseamet läbi „Muuseumide kiirendi 2023” programmi.