Tagasi

Näitus “Linnapilt. Tartu peatänavad”

LaulupeomuuseumNäitus
Toimumise aeg: 20.09.2022-30.11.2022
Toimumise koht: Laulupeomuuseum, Jaama 14

Laulupeomuuseumis on 20. septembrist avatud näitus „Linnapilt. Tartu peatänavad“.

Näitus „Linnapilt. Tartu peatänavad“ toob vaatajani Tartu kesksete tänavate ja väljakute muutumise viimase pooleteise sajandi jooksul – alates ajast kui fotograafid jäädvustasid esimesed meieni jõudnud linnavaated. Tartu vaated on kesklinna alast, mis jääb Raekoja platsi, Emajõe ning praeguse Riia ja Ülikooli tänava vahele. Põhirõhk on pandud võimalikult vanadele, kuid kvaliteetsetele fotodele, valides sellised, mida pole varem arvukalt publitseeritud (kui üldse). 
Nii Tartus kui teistes linnades muutsid 1941. ja eriti 1944. aasta sõjapurustused näitusega hõlmatavaid piirkondi peaaegu tundmatuseni. Seega peaks näitus pakkuma külastajatele tublisti avastamisrõõmu. Nõukogude Eesti aegsed fotod, mis vanemas vaatajas nostalgiat võiksid tekitada, on valikust pigem välja jäänud. Kõik tänapäeva fotod on viimase 12 aasta jooksul teinud näituse koostaja Aare Olander.

Tartu kivist piiskopilinnus püstitati esialgsel kujul 1220ndatel aastatel Toomemäe kagupoolsele nõlvale. Piiskopiasula kujunes välja Toomemäel, all-linn neist Emajõe pool. Kõike seda ümbritses ringmüür, mis ulatus piki jõekallast loodes umbes Laia ja kagus Poe tänavani. XVII sajandi lõpus asendati linnamüür ligikaudu samal joonel kulgeva bastionide vööndiga. Vana linnus ja müür koos suurema osaga linna hoonetest hävisid lõplikult Põhjasõjas 1708. aastal. Pärast 1775. aasta hiidtulekahju algas ülesehitustöö taas enam-vähem nullist. 1782. aastal kaotas Tartu kindluslinna staatuse, bastionid ja vallikraavid tasandati kõigepealt kagu pool ja linn hakkas kiiresti selles suunas laienema. 1784. aastal valmis Kivisild, üle selle (ning mööda Riia, Promenaadi ja Küüni tänavat) kulges Riia–Peterburi postitee, mille äärde kerkis ridamisi klassitsistlikke hooneid. Neist tänavatest sai Raekoja platsist loodesse jääva vanalinna kõrval uus linnasüda. Sealsamas kahel pool jõge paiknesid kõrvuti kõik Tartu turud, sinna rajati 1880. aastal Bürgermusse seltsimaja ja paar sammu ülesmäge 1906. aastal Vanemuise hoone. Ja seesama osa Tartu kesklinnast hävis viimases sõjas pea täielikult. See, mis jäi puutumata 1941. aasta juulis, pommitati puruks või põles maha 1944. aasta augustis. Siinne näitus algab Kivisillast ja liigub mööda kaldapealset Riia tänavani, tagasitee kulgeb Vanemuise juurest mööda Uueturu, Promenaadi ja Küüni tänavat Raekoja platsile.

Näitus on osa mai 2022 – august 2022 Eesti Arhitektuurimuuseumis eksponeeritud näitusest „Linnapilt. Tallinna, Tartu ja Pärnu peatänavad“.

Näitus on Laulupeomuuseumis avatud 20. septembrist kuni 30. novembrini.

Näituse koostaja: Aare Olander
Tekstid: Aare Olander
Graafiline kujundaja: Robi Jõeleht (Polaar Studio)
Tõlge: Kerli Linnat; Refiner
Keeletoimetaja: Mari Klein
Näituse korraldaja: Eesti Arhitektuurimuuseum
Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Veel näituseid

KGB kongide muuseumNäitus

Saatuseaasta 1944

17 august 2024

Tänavu möödub 80 aastat saatuslikust 1944. aasta sügisest, mil Eestimaa langes aastakümneteks Nõukogude okupatsiooni alla. Teise maailmasõja  käigus lahkus kodumaalt…

19. sajandi linnakodaniku muuseumNäitus

Ring ümber Eesti

15 august 2024

27. septembrist on linnakodaniku muuseumis avatud näitus baltisaksa laua- ja kaardimängudest 20. sajandi esimesel poolel. Eelkõige näeb väljapanekul mänge, mida…

Tartu linnamuuseumNäitus

Meie Tartu

2 juuli 2024

„Meie Tartu” on näitus tartlastest ja Tartu linnaosadest. Näitus tutvustab külastajatele 17 peatüki kaudu ühe armsa linna kaleidoskoopilist olemust ja…

LaulupeomuuseumNäitus

Lapseks olemise kunst. Lapsepõlv Tartus 1890–1940

8 aprill 2024

Eesti rahvusliku lasteaia hällis ja pikaaegses lasteaiahoones, praeguses Laulupeomuuseumis avame 17. mail 2024 uue näituse, mis laseb osa saada mineviku…...

Tartu linnamuuseumNäitus

Südalinna sündimised. Vallikraavist kultuurikeskuseni

7 aprill 2024

Tartu südalinn on aastasadade jooksul korduvalt põrmuks pudenenud ning ikka ja jälle uuesti sündinud. Enne uut ümbersündi pargist kultuurikeskuseks on…

Oskar Lutsu majamuuseumNäitus

Näitus “Kapsapää”

1 aprill 2024

Oskar Lutsu naljamäng „Kapsapää” („Kapsapea”) ilmus 1913. aastal ja seda on erinevates teatrites korduvalt lavastatud. Räpina ÜG õpilane Elizabeth Tensi…