Tagasi

„Kirjanik Oskar Luts: elu ja kujutluse piiril”

Oskar Lutsu majamuuseumNäitus

Mansardkorrusega maja Riia tänavale laskis Oskar Luts (1887–1953) oma perele ehitada 1936. aastal (arhitekt Arnold Matteus) ja siin elas ta viimased 17 eluaastat. 1964. aastal avati kirjaniku kodus majamuuseum.

Ringkäik majas

Trepikojas ulatub läbi kahe korruse raamatukapp, milles on vaid majaperemehe looming. Kirjanik jõudis oma viljaka kirjandusliku tegevuse aastail luua romaane, jutustusi, näidendeid, memuaare ja följetone. Trükis on ilmunud 69 teost, neist enamik korduvalt.

Maja keskpunkt on aiapoolne Oskar Lutsu töö- ja magamistuba. Askeetlikult lihtne: voodi, laud tema kirjutustarvetega, raamatud ja kaminal näitekirjanik August Kitzbergi büst. Punases köites Cervantese saksakeelne „Don Quijote” riiulil ja Gogoli venekeelne „Kogutud teosed” töölaual olid tema lemmikud, mis aitasid teda üle „suurte ja väikeste vete”. Äratundmisrõõmu pakuvad tegelased „Kevadest” ja teistest Paunvere lugudest. Vastasseinas kutsuvad mängima suured nukud Nuki, Mõhk, Tölpa, vanaeit, Iti ja Kusti. Põrandamängus ümber punase maakera ühinevad kõik need tegelased.

Taas allkorrusele jõudes siseneme kirjaniku külalistetuppa. Siin tervitasid autorit 7. jaanuaril 1937 tema 50. sünnipäeva puhul kolleegid ja sõbrad. Unikaalsed kardinapuud, 19. sajandi lõpu mööbligarnituur, raamatukapp, klaver, toruga grammofon, raadio, ilmajaam ja maalid loovad hubase paiga vestlusteks, kirjaniku hääle kuulamiseks või vaikseks süvenemiseks raamatusse.

Kirjanik Tartus

Oskar Luts elas Tartus, „kellahelina, tuulesellide ja vaiksete nurgakeste” linnas üle neljakümne aasta – nii õpingute ajal reaalkoolis ja ülikoolis kui ka töötades apteegis. Esimeste teostega, jutustusega „Kevade” ja näidendiga „Kapsapea”, algas 1912. aastal Lutsu tähelend.

1918. aastal sai Tartu kodulinnaks ka tema perele. Luts elas üheaegselt legendiga endast. 1930. aastaiks kuulus ta mõistesse Tartu sama kindlalt kui Emajõgi, Toomemägi või Kivisild. Tollane Tartu kesklinna ja aguli miljöö oli talle detailideni tuttav ja sealt leidis ta prototüübid oma kirevasse tegelaste galeriisse. Tema parimad sõbradki olid tartlased.

Lutsu kirjanduskööki paotavad ust tema olemuse kaks poolust – kurvameelsus ja nali. Tema elu ja kujutluslikku põimiv esituslaad oli omas ajas uuenduslik. Tema pajatajahing, melanhoolne elutunne ja soe huumor, teoste ilmekad karakterid ja rahvalik keel on olnud mõistetavad nii suurtele kui väikestele.

Veel näituseid

Tartu linnamuuseumNäitus

Klaasi- ja elukunstnik Eino Mäelt

24 aprill 2023

28. aprillist kuni suve lõpuni on Tartu linnamuuseumis avatud hüpiknäitus klaasikunstnik Eino Mäelti loomingust. Linnamuuseumi, Tartu linna ja Eesti Tarbekunsti-…

Tartu linnamuuseumNäitus

Rõõm ja mure kaksikvennad. Eduard Rüga paguluses

11 aprill 2023

Alates 20. aprillist on Tartu Linnamuuseumi kolmes saalis avatud Kunstiühing Pallase näitus „Rõõm ja mure kaksikvennad. Eduard Rüga paguluses”. Näituse…

Oskar Lutsu majamuuseumNäitus

90 aastat Oskar Lutsu „Tagahoovis“

30 märts 2023

Kirjaniku majamuuseumi plangule üles pandud näitus annab ülevaate Oskar Lutsu jutustuse “Tagahoovis” teekonnast ja olulisematest verstapostidest sel teekonnal.   Raamatu esitrükk…

LaulupeomuuseumNäitus

Näitus „Eesti pildis. Fotograaf Carl Sarap (1893 – 1942). Mälupildid Eestimaast, Tartust ja inimestest enne Teist maailmasõda“

22 veebruar 2023

Alates 2. märtsist on Laulupeomuuseumis avatud ajalooliste fotode näitus „Eesti pildis. Fotograaf Carl Sarap“. Näitus tutvustab Tartut, Lõuna-Eestit ja laulupidusid…

KGB kongide muuseumNäitus

Püsinäitus

7 jaanuar 2021

Püsinäitus annab ülevaate Eesti sõjajärgsest vabadusvõitlusest, kommunistliku režiimi kuritegudest ning eluolust eeluurimisvanglas. Külastajatele on avatud hoone keldriosa, kus asus poliitilistel…

Tartu linnamuuseumNäitus

Püsinäitus „Dorpat. Jurjev. Tartu.”

20 jaanuar 2021

Tartu mitmepalgelist ajalugu tutvustab püsinäitus „Dorpat. Jurjev. Tartu.”. Linna kujunemislugu algab muinasaegsest Tarbatu linnusest. Näitusel on väljas muinasaegsed tarbeesemed ning…