Tagasi

„Kirjanik Oskar Luts: elu ja kujutluse piiril”

Oskar Lutsu majamuuseumNäitus

Mansardkorrusega maja Riia tänavale laskis Oskar Luts (1887–1953) oma perele ehitada 1936. aastal (arhitekt Arnold Matteus) ja siin elas ta viimased 17 eluaastat. 1964. aastal avati kirjaniku kodus majamuuseum.

Ringkäik majas

Trepikojas ulatub läbi kahe korruse raamatukapp, milles on vaid majaperemehe looming. Kirjanik jõudis oma viljaka kirjandusliku tegevuse aastail luua romaane, jutustusi, näidendeid, memuaare ja följetone. Trükis on ilmunud 69 teost, neist enamik korduvalt.

Maja keskpunkt on aiapoolne Oskar Lutsu töö- ja magamistuba. Askeetlikult lihtne: voodi, laud tema kirjutustarvetega, raamatud ja kaminal näitekirjanik August Kitzbergi büst. Punases köites Cervantese saksakeelne „Don Quijote” riiulil ja Gogoli venekeelne „Kogutud teosed” töölaual olid tema lemmikud, mis aitasid teda üle „suurte ja väikeste vete”. Äratundmisrõõmu pakuvad tegelased „Kevadest” ja teistest Paunvere lugudest. Vastasseinas kutsuvad mängima suured nukud Nuki, Mõhk, Tölpa, vanaeit, Iti ja Kusti. Põrandamängus ümber punase maakera ühinevad kõik need tegelased.

Taas allkorrusele jõudes siseneme kirjaniku külalistetuppa. Siin tervitasid autorit 7. jaanuaril 1937 tema 50. sünnipäeva puhul kolleegid ja sõbrad. Unikaalsed kardinapuud, 19. sajandi lõpu mööbligarnituur, raamatukapp, klaver, toruga grammofon, raadio, ilmajaam ja maalid loovad hubase paiga vestlusteks, kirjaniku hääle kuulamiseks või vaikseks süvenemiseks raamatusse.

Kirjanik Tartus

Oskar Luts elas Tartus, „kellahelina, tuulesellide ja vaiksete nurgakeste” linnas üle neljakümne aasta – nii õpingute ajal reaalkoolis ja ülikoolis kui ka töötades apteegis. Esimeste teostega, jutustusega „Kevade” ja näidendiga „Kapsapea”, algas 1912. aastal Lutsu tähelend.

1918. aastal sai Tartu kodulinnaks ka tema perele. Luts elas üheaegselt legendiga endast. 1930. aastaiks kuulus ta mõistesse Tartu sama kindlalt kui Emajõgi, Toomemägi või Kivisild. Tollane Tartu kesklinna ja aguli miljöö oli talle detailideni tuttav ja sealt leidis ta prototüübid oma kirevasse tegelaste galeriisse. Tema parimad sõbradki olid tartlased.

Lutsu kirjanduskööki paotavad ust tema olemuse kaks poolust – kurvameelsus ja nali. Tema elu ja kujutluslikku põimiv esituslaad oli omas ajas uuenduslik. Tema pajatajahing, melanhoolne elutunne ja soe huumor, teoste ilmekad karakterid ja rahvalik keel on olnud mõistetavad nii suurtele kui väikestele.

Veel näituseid

Tartu linnamuuseumNäitus

Südalinna sündimised. Vallikraavist kultuurikeskuseni

26 märts 2024

Ala, mida praegu tuntakse Tartu keskpargina, asub linna kujunemise mõttes tähenduslikus kohas. Kesk- ja varauusajal olid siin linnakindlustused ja eeslinn,…

Oskar Lutsu majamuuseumNäitus

60 aastat Oskar Lutsu majamuuseumi!

6 märts 2024

Märtsis tähistame Oskar Lutsu majamuuseumi 60. sünnipäeva. Seoses sellega on majas uuendatud vitriiniväljapanekut ja plangul on väljas muuseumi ajalugu käsitlev…

Oskar Lutsu majamuuseumNäitus

Vitriininäitus: “Heivi Pullerits – Oskar Lutsu majamuuseumi juhataja 1966 -1979”

26 veebruar 2024

Alates 1. märtsist on Oskar Lutsu majamuuseumis avatud vitriininäitus “Heivi Pullerits”. Heivi Pullerits (1938 – 2013)Oskar Lutsu majamuuseumi juhataja 1966…

KGB kongide muuseumNäitus

Saaremaa Muuseumi rändnäitus “Elu piimanõus”

7 veebruar 2024

Alates 16. veebruarist on KGB kongide muuseumis avatud Saaremaa Muuseumi rändnäitus “Elu piimanõus”. Näitust saab tulla KGB kongide muuseumisse vaatama…

KGB kongide muuseumNäitus

Püsinäitus

7 jaanuar 2021

KGB kongide muuseumi püsinäitus annab ülevaate Eesti sõjajärgsest vabadusvõitlusest, kommunistliku režiimi kuritegudest ning eluolust eeluurimisvanglas. Külastajatele on avatud hoone keldriosa,…

19. sajandi linnakodaniku muuseumNäitus

Püsinäitus

8 jaanuar 2021

Muuseumi külastaja saab tutvuda 1830. aastate Tartu bürgeri koduga. Tollal valitsenud biidermeierstiilis on kujundatud elutuba, söögituba, peremehe töö- ja magamistuba…