Tagasi

„Kirjanik Oskar Luts: elu ja kujutluse piiril”

Oskar Lutsu majamuuseumNäitus

Mansardkorrusega maja Riia tänavale laskis Oskar Luts (1887–1953) oma perele ehitada 1936. aastal (arhitekt Arnold Matteus) ja siin elas ta viimased 17 eluaastat. 1964. aastal avati kirjaniku kodus majamuuseum.

Ringkäik majas

Trepikojas ulatub läbi kahe korruse raamatukapp, milles on vaid majaperemehe looming. Kirjanik jõudis oma viljaka kirjandusliku tegevuse aastail luua romaane, jutustusi, näidendeid, memuaare ja följetone. Trükis on ilmunud 69 teost, neist enamik korduvalt.

Maja keskpunkt on aiapoolne Oskar Lutsu töö- ja magamistuba. Askeetlikult lihtne: voodi, laud tema kirjutustarvetega, raamatud ja kaminal näitekirjanik August Kitzbergi büst. Punases köites Cervantese saksakeelne „Don Quijote” riiulil ja Gogoli venekeelne „Kogutud teosed” töölaual olid tema lemmikud, mis aitasid teda üle „suurte ja väikeste vete”. Äratundmisrõõmu pakuvad tegelased „Kevadest” ja teistest Paunvere lugudest. Vastasseinas kutsuvad mängima suured nukud Nuki, Mõhk, Tölpa, vanaeit, Iti ja Kusti. Põrandamängus ümber punase maakera ühinevad kõik need tegelased.

Taas allkorrusele jõudes siseneme kirjaniku külalistetuppa. Siin tervitasid autorit 7. jaanuaril 1937 tema 50. sünnipäeva puhul kolleegid ja sõbrad. Unikaalsed kardinapuud, 19. sajandi lõpu mööbligarnituur, raamatukapp, klaver, toruga grammofon, raadio, ilmajaam ja maalid loovad hubase paiga vestlusteks, kirjaniku hääle kuulamiseks või vaikseks süvenemiseks raamatusse.

Kirjanik Tartus

Oskar Luts elas Tartus, „kellahelina, tuulesellide ja vaiksete nurgakeste” linnas üle neljakümne aasta – nii õpingute ajal reaalkoolis ja ülikoolis kui ka töötades apteegis. Esimeste teostega, jutustusega „Kevade” ja näidendiga „Kapsapea”, algas 1912. aastal Lutsu tähelend.

1918. aastal sai Tartu kodulinnaks ka tema perele. Luts elas üheaegselt legendiga endast. 1930. aastaiks kuulus ta mõistesse Tartu sama kindlalt kui Emajõgi, Toomemägi või Kivisild. Tollane Tartu kesklinna ja aguli miljöö oli talle detailideni tuttav ja sealt leidis ta prototüübid oma kirevasse tegelaste galeriisse. Tema parimad sõbradki olid tartlased.

Lutsu kirjanduskööki paotavad ust tema olemuse kaks poolust – kurvameelsus ja nali. Tema elu ja kujutluslikku põimiv esituslaad oli omas ajas uuenduslik. Tema pajatajahing, melanhoolne elutunne ja soe huumor, teoste ilmekad karakterid ja rahvalik keel on olnud mõistetavad nii suurtele kui väikestele.

Veel näituseid

LaulupeomuuseumNäitus

Lapseks olemise kunst. Lapsepõlv Tartus 1890–1940

8 aprill 2024

Eesti rahvusliku lasteaia hällis ja pikaaegses lasteaiahoones, praeguses Laulupeomuuseumis avame 17. mail 2024 uue näituse, mis laseb osa saada mineviku…...

19. sajandi linnakodaniku muuseumNäitus

Lembela 100

8 aprill 2024

Näitus avab ukse naiskorporatsiooni maailma 2. maist kuni 20. juunini saab 19. sajandi linnakodaniku muuseumis näha näitust, mis kergitab saladuseloori…...

Tartu linnamuuseumNäitus

Südalinna sündimised. Vallikraavist kultuurikeskuseni

7 aprill 2024

Tartu südalinn on aastasadade jooksul korduvalt põrmuks pudenenud ning ikka ja jälle uuesti sündinud. Enne uut ümbersündi pargist kultuurikeskuseks on…

Oskar Lutsu majamuuseumNäitus

Näitus “Kapsapää”

1 aprill 2024

Oskar Lutsu naljamäng „Kapsapää” („Kapsapea”) ilmus 1913. aastal ja seda on erinevates teatrites korduvalt lavastatud. Räpina ÜG õpilane Elizabeth Tensi…

Tartu linnamuuseumNäitus

Peedist pesumasin: leidlikkus linnas

24 märts 2024

Tartu linnamuuseumis on 24. aprillist kuni 29. detsembrini avatud näitus „Peedist pesumasin: leidlikkus linnas“, kus näeb kui leidlikud ja osavad…...

Oskar Lutsu majamuuseumOskar Lutsu majamuuseumNäitus

60 aastat Oskar Lutsu majamuuseumi!

6 märts 2024

Märtsis tähistame Oskar Lutsu majamuuseumi 60. sünnipäeva. Seoses sellega on majas uuendatud vitriiniväljapanekut ja plangul on väljas muuseumi ajalugu käsitlev…