Rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870. aasta jaanipäeva, kui Tartus Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula „Saaremaa onupoega”. Selle uue kunstiliigi võtsid eestlased kiiresti omaks ning näitemänguharrastus mitmesugustes seltsides levis üle kogu maa. Vanemuises juhtis sajandi lõpul (1878–1903) teatritegevust August Wiera, kes eelistas repertuaaris kergeid vaate- ja laulumänge. 1906. aastal sai Vanemuisest esimene Eesti kutseline teater.
Vanemuise teatri sünnikohas tegutseva laulupeomuuseumi III korruse näitus „Eesriie üles! Vanemuise teater 150” kutsub osa saama Eesti vanima teatri teekonnast tänapäeva ja on püüe võtta kokku 150 aastat Vanemuise teatri sisutihket ning värvikat ajalugu, kuhu mahub tõuse ja mõõnu, erinevaid ühiskonnakordi, säravaid isiksusi ning oma koha otsimist.
Näitus tutvustab teatrit nii traditsioonilise kultuurimeediumina kui ka uuenduslike suundade kandjana ning toob välja Vanemuise teatri ja tema loomeisikute panuse Eesti kultuurilukku. “Kaheosalise näituse esimene osa räägib Vanemuise teatrist 19. sajandil ja 20. sajandi alguses ning sellest, kuidas Vanemuise Seltsi teatritegevus kasvas esimeseks kutseliseks teatriks,” ütles muuseumi kuraator Triinu Suumann.
Näituse teine osa käsitleb ajaperioodi 20.–21. sajand. “Saali keskseks osaks on ehtsa teatrilava vähendatud koopia, mis pakub võimalust kogeda teatritegemist,” ütles Suumann. “Eraldi toome esile ka lavatagust loometegevust: käed külge tegevuste kaudu näitame, millised on etendusega seotud ametid, ja tutvustame teatrimaailma termineid.”
Näituse kuraatorid on Inge Kukk ja Triinu Suumann.
Kujundaja Silver Vahtre.
Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja teater Vanemuine.