Reedel, 16. juulil toimub Tartu Linnaajaloo Muuseumides uute näituste päev. Terve päeva saab muuseume külastada 1-eurose piletihinnaga.
Tartu linnamuuseum, Laulupeomuusem, 19. sajandi linnakodaniku muuseum ning KGB kongide muuseum on hiljuti avanud uued näitused, mida kutsume rõõmuga vaatama!
Tartu linnamuuseumis on avatud näitus “Vanda Juhansoo. Kunstnik või kummaline naine?“
Vanda oli igas mõttes eriline naine. Tolleaegsetest naistest erinev elulugu, eriline maailmatunnetus ning mitmekülgsed teadmised väljendusid Vanda erinevates tegemistes, kaasa arvatud kunstis. Näitusele oleme kaasanud ülestähendusi ja mälestusi Vanda värvikast elust ja tema Valgemetsa suvilast, mille omapärane arhitektuuriline stiil oli kaugel traditsioonilisest maitsest, kuid sobitus imehästi loodusliku aia ja ekstravagantse perenaisega.
Laulupeomuuseumis on avatud näitus „Igavesti nooruslik. Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus“.
Just üliõpilaste peod on nii põnev uurimismaterjal, kuna nendesse on põimitud mitu maailma – need on osa pikast laulupidude traditsioonist ning ühtlasi akadeemilisest maailmast. Lisaks pidudele endile on näitusel tähelepanu pööratud ka peo alustajatele ja edasikandjatele. Näituse üks eesmärke on tutvustada läbi pidude aujuhtide balti riikide muusikaajalugu.
19. sajandi linnakodaniku muuseumis on avatud näitus pallaslase Varmo Pirgi (1913–1980) vangilaagriloomingust.
Näitus tähistab Valve Janovi 100. sünniaastat.Kõik eksponeeritud maalid ja joonistused (aastaist 1944–1954) on Varmo Pirk pühendanud või saatnud vangilaagrist õpingute ja elukaaslasele Valve Mossile (aastast 1955 Janov, 1921–2003). Need väiksed meistritööd on tihti kujutlus- ja unenäoportreed Valvest. Valve tuli „Pallase” kooli aasta hiljem kui Varmo. Sõja ajal kuulusid nad juba õnnelikult kokku. Enamasti on Valve ja Vavi asemel piltide man kirjas Puti. See hellitusnimi pärines omal ajal armastatud Ungari päritolu tummfilminäitlejalt Lya De Puttilt.
KGB kongide muusemis on avatud Eesti Sõjamuuseumi poolt koostatud näitus “Pakaa! 25 aastat Vene vägede väljaviimisest”.
Näitus kajastab vägede väljaviimisele eelnenud protsessi, juulilepete sõlmimist ja Vene vägede “pärandit” Eestile.
26. juulil 1994 kirjutati pärast pinevaid läbirääkimisi Eesti ja Venemaa vahel Moskvas alla lepingule „Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ning nende ajutise sealviibimise tingimustest“. Sellele andsid allkirjad Eesti president Lennart
Meri ja Venemaa president Boriss Jeltsin. Leping oli iseseisvuse taastanud Eesti jaoks esimene suur koostöösaavutus meie liitlastega läänes, kuid samas ka pingeline väljakutse ning katsumus Eesti riikliku stabiilsuse saavutamisel. Seda sündmust on võrreldud Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepingu sõlmimise ja Eesti iseseisvusele rahvusvahelise tunnustuse võitmisega.