31. augustil avatakse Küüni tänaval 12-meetrine ajalabor, rändnäitus “Tähelepanu! 1991! Start!”, mis viib meid tagasi 30 aasta taguste ootuste ja lootusteni.
Muuseumide ühisnäitus “Tähelepanu! 1991! Start!” keskendub Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäevale. Meenutame pööraseid 90ndaid, uurime, millised teemad on läbi kolme aastakümne aktuaalsed olnud ning saame teada, kas eestimaalaste tollased unistused täitusid.
2021. aasta 20. augustil on Eesti Vabariik olnud taas 30 aastat iseseisev. Nii kaua ei ole meie riik kunagi varem järjest eksisteerinud. Tol momendil ei teadnud veel keegi, kas kätte tulnud võimaluste oskuslik kasutamine Eesti riikliku iseseisvuse taastamiseks oli midagi pöördumatut või lihtsalt hetk. Eesti taasiseseisvumine ja oma riigi üles ehitamise protsess ei ole määratav ühe kuupäeva ja ühe sündmusega vaid on tärganud kodanikuühiskonna poolt suunatud järjepideva poliitika ja tegutsemise tulemus.
Kuidas tajusid muutusi Eesti erinevate paikade inimesed? Uued poliitilised ja majandusolud nõudsid kohanemist. Paljudes piirkondades tööd andnud üleliidulised ettevõtted lõpetasid tegevuse, samas kadusid ka piiritsoonid ning avati suletud linnad. Inimeste ootused, unistused, aga ka hirmud olid seotud tol hetkel suure tundmatuga – iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigiga. Ei teatud veel, kas ja kui siis milliseid raskusi tuli uues ja uuenevas ühiskonnas hakkamasaamiseks ületada. Teisalt oli ka suurte lootuste aeg. Igaühel oli ju oma unistuste Eesti Vabariik ehk kõik ootasid iseseisvusest oma ideaalriigi sündi.
Näitus “ Tähelepanu! 1991! Start ” püüab tuua publikuni Eesti erinevate kohtade ootused ja lootused, ja vastata küsimusele, kui paljud 1991. aastal loodetust on 30 aastat hiljem täitunud. Rändnäitusel seame keskmesse üksikisiku ja kohaliku kogukonna perspektiivi. Uurime tollaseid kohapealseid olusid ja meeleolu Kuresaare, Rakvere, Valga, Narva, Tartu ja Tallinna inimeste näitel. Saame teada, kas inimeste eluga rahulolu on aastatega muutunud ja kuidas vaadatakse täna tollastele oludele tagasi?
Kõiki neid teemasid analüüsiv ajaloolabor saab paiknema 12-meetrises merekonteineris, mis annab võimaluse eksponeerida vestlustel kohalike inimestega üles võetud videomaterjali ning pakkuda kaasavat külastuskogemust. Laboris analüüsitakse sündmuseid, mida kohalikud kogukonnad pidasid omariikluse taastamise aastatel kõige olulisemaks ning uuritakse, kuidas need suhestasid ametliku poliitikaga. Läbi erineva taustaga inimeste lugude antakse ülevaade omaaegsete kogukondade ootustest ja nende täitumisest.
Rändnäitus läbib oma teel Tallinna, Rakvere, Jõhvi, Narva, Tartu, Valga ja Kuressaare. Sellega kaasas käivad hariduslikud tegevused väärtustavad kohta ja on olulised praegustele kogukondadele kohaloo mõtestamiseks. Igas kohas toimub ühepäevane ajaloofestival. Ajaloolabor aitab ka põlvkondi, kes otsestest sündmustest osa ei saanud, Eesti Vabariigi taassünni lugu ja edasist arengut mõista.
Projektis osalevad: SA Eesti Ajaloomuuseum, Saaremaa Muuseum, SA Virumaa Muuseumid, Tartu Linnamuuseum, Valga Muuseum ja Narva Muuseum
Näitus on valminud Kultuuriministeeriumi Muuseumide kiirendi toetusel.
Rändnäitus reisib mööda Eestimaad järgmistel kuupäevadel:
Tallinn 25. mai – 9. juuni
Valga: 10. – 24. juuni
Rakvere: 25. juuni – 19. juuli
Jõhvi: 20. juuli – 1. august
Narva: 2. -29. august
Tartu: 30. august- 19. september
Kuressaare: 11.-31. oktoober
Näituse kuraatorid: Krista Sarv, Mari-Leen Tammela, Marju Rebane, Priit Kivi, Svetlana Andreeva, Andrei Murd, Uno Trumm, Martin Jaigma, Priit Kivi, Piret Hiie-Kivi
Videointervjuud: Jaak Kilmi
Kujundus: Motor OÜ
Aasta 1994 – riik taastati majanduskriisis, kuid varsti olid lettidel mango ja avokaado. Tõsi, viimase eesti keeles kirjutamine vajas veel õppimist.
Foto: Toomas Huik, 1994