29. juunil kell 15 toimub Alexander von Oettingeni villas ehk Tiigi Seltsimajas (Tiigi 11) raamatu „Vennad Oettingenid. Tartu ja Tartu ülikool“ esitlus. Peale esitlust ning raamatute soodusmüüki alustame kell 16.30 jalutuskäiguga Tiigi ja Vallikraavi tänavatel, et heita pilk veel alles olevatele Oettingenidega seotud hoonetele. Üritus on osa Tartu linna päeva programmist.
Tartu Linnamuuseumi ja Tartu Ülikooli koostöös valminud mälestuste ja artiklite kogumik tutvustab mõjuka Oettingenide perekonna teadus- ja kultuuriloolist, omavalitsuspoliitilist ning arhitektuurset jälge 19. sajandi Tartus. Sellest erakordsest perekonnast on võrsunud ka Tartu ülikooli rektor (1868−1876) ning esimene linnareformi (1877) järgne linnapea aastatel 1878−1891, arstiteadlane Georg von Oettingen (1824−1916). Tartu linnaruumi on jätnud jälje pereliikmete Tiigi ja Vallikraavi tänava piirkonda rajatud elamud, nn Oettingenide oaas.
Tartus sündinud baltisakslane Oswald Hartge on kirjutanud Oettingenidest oma mälestusteraamatus: „Oettingenide perekond oli Tartus ja Liivimaal ülimalt lugupeetud ja austatud. Oettingenide suguvõsa oli sügaval venestusajal 19. sajandi teisel poolel andnud kodumaale kuus venda, kes kõik olid vaimusuurused. Neli neist tõusid omakorda eriti esile: füüsik Arthur, teoloog Alexander, arstiteadlane Georg ja jurist August, neist viimane seisis Liivimaa maamarssali, Liivimaa tsiviilkuberneri ja viimaks pärast venestust ja Riia rae likvideerimist selle suurlinna esimese linnapeana poliitilise võitluse tulipunktis. Kõik neli olid venestuse vastu mehiselt ja avalikult välja astunud ning oma iseteadlikul moel väljendanud nii mõndagi teravalt tabavat mõtet, mis määrasid meie kõigi poliitilist mõtlemist järgnenud kümnendeil kuni Esimese maailmasõjani välja.“ (O. Hartge. Lapsepõlvest ühe ajastu lõpuni. Mälestused 1895−1939. Tartu Linnamuuseum, 2021.)
Oma elulooülevaatega saavad raamatus sõna kolm akadeemilist venda Oettingeni – Alexander, Georg ja Arthur. Mälestused tõlkis saksa keelest ja kommenteeris Reet Bender, tõlked toimetas ja kommenteeris Toomas Hiio.
Lisaks mälestustele vaadeldakse Oettingenide tähtsust Tartus ja Baltikumis kolmes kirjutises. Tartu Ülikooli germanistika professor Reet Bender kirjutab Oettingenide positsioonist balti kogukonnas. Perekonna tuntust peegeldavad arvukad nendest kõnelenud anekdoodid, aasimine ja heatahtlik pilkamine, mis iseloomustas laiemalt siinse baltisaksa kogukonna suhtlus- ja meelelaadi.
Teadusloolane Lea Leppik teeb põhjaliku ülevaate kolme akadeemilise venna – arstiteadlase Georgi, teoloog Alexanderi ja füüsik Arthuri − kujunemisloost ja karjäärist. Arhitektuuriloolane Egle Tamm tutvustab asustuslooliselt erakordset piirkonda Tiigi ja Vallikraavi tänava vahel, nn Oettingenide oaasi, kus seitse venda-õde rajasid lähestikku kodud ning elupaiga leidis veelgi enam pereliikmeid. Mitu pereliikmete 19. sajandi teisel poolel ehitatud elamut on tänini säilinud, kuigi pärast Teise maailmasõja purustusi tublisti ümberehitatud.