Tartu linnamuuseum (Narva mnt 23)
Sissepääs 1 euro
Muuseum avatud kellaaegadel 18:00 – 23:00
Muuseumiööl on Tartu linnamuuseum avatud kell 18.00–23.00!
Muuseumi püsinäitus „Meie Tartu” on näitus tartlastest ja Tartu linnaosadest. Näitus tutvustab külastajatele 17 peatüki kaudu ühe armsa linna kaleidoskoopilist olemust ja annab edasi tunnet, mis teeb iga linnaosa, aga laiemalt terve Tartu eriliseks. Igal linnaosal on näitusel oma tunnusteema ja oma kodukohast räägivad kohalikud inimesed.
Lisaks on avatud ka ajutine näitus “Tartu: jõe nägu”. Näitus uurib Tartu ja Emajõe vahelisi suhteid läbi sajandite. Külastaja saab näha põnevaid esemeid ja fotosid ning tutvuda uurimistulemustega, mis aitavad mõista Emajõe tähtsust Tartu kujunemisloos. Väljapanek pakub nii teadmisi kui ka elamusi.
Kohal on näituse kuraatorid, kes vastavad hea meelega publiku küsimustele.
PROGRAMM
17:00 Jalgratastel ajalooretk pudretivabrikust telefonivabrikuni (välja müüdud)
Muuseumiööl hüppame jalgrataste selga ja siirdume Ülejõe ja Raadi tööstuse ajalugu avastama ning uurime, millised tehased siin vanasti mürisesid ja põrisesid. Vaatame üle ajaloolised väikevabrikud ning rahvusvahelise haardega omaaegsed “gigandid”. Saab kuulda lugusid nii tehaste toodangust kui ka nendega seotud inimestest ja põnevatest juhtumistest. Tuuri viib läbi Tartu linnamuuseumi giid Ants Siim.
Kohtade arv on piiratud ja vajalik on eelregistreerumine. Osalemine piletiga. Täpne info koos alguspunktiga ilmub peagi Tartu linnamuuseumi koduleheküljele ja Avatud Tehaste Päeva Facebook’i lehele (https://www.facebook.com/avatudtehastepaev).
- 18:00 Giidituur näitusel Meie Tartu (vene keeles). Kogunemine fuajees.
- 19:00 Giidituur näitusel Meie Tartu (eesti keeles). Kogunemine fuajees.
- 20:00 Vestlusõhtu Helijälg: Tartu stuudio, kus kõlasid Bella ja Bach
1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses kõlas praeguses Tartu Linnamuuseumi majas põnevaid hääli! Siin asus helistuudio Helijälg, kus salvestati paljud toonased hitid. Kõrge tasemega stuudios salvestasid Onu Bella, Cool D, Ummamuudu, Jäääär jpt. Helilindile sai muusikat raskest rokist klassikani.
Legendaarse “helilabori” telgitaguseid avavad muuseumi saalis Helijälje toonane eestvedaja Ülar Tikk ja helitehnik Rein Vilt. Vestlust juhib Tartu Linnamuuseumi direktor ja bändimees Risto Lehiste. Kõlavad lood stuudios askeldanud artistidest ning kuuleb helikatkendeid paladest, mis seal salvestati!
Ligipääsetavuse info:
Ligi pääseb ratastooliga.
Muuseumi fuajees on taktiilsete esemetega kohver vaegnägijatele ja pimedatele.
Laulupeomuuseum (Jaama 14)
Sissepääs 1 euro
Muuseumiööl Laulupeomuuseumis (kell 18-23) kuuleb erinevaid hääli – koorilaulu, jutukõminat ja filmihelisid.
Programmi kirjeldus
- 19.00 – Stockholmi Eesti Segakoori
- 19.30 – Linnakirjanik Indrek Hargla põnevad lood
- 20.00 – Laulupeomuuseumi segakoor ja Stockholmi Eesti Segakoor
- 21.00 – Aili Suiste Rundini dokumentaalfilm “Pisipoisi põgenemine läände” (2025) ja kohtumine filmi nimitegelase Taavi Kaamaninga
Kui sõda sunnib kodust lahkuma – mis jääb alles?
Elu Rootsis tõi kaasa väljakutseid, kuid ka uusi võimalusi. Muusika, mälestused ja eestlus hoidsid elus sideme kadunud kodumaaga.
”Pisipoisi põgenemine läände” on dokumentaalfilm eestlasest Taavi Kaamanist, kelle lapsepõlv katkestati traagiliselt, kui ta pidi sõjakeerises koos vanematega põgenema võõrale maale. Rootsi riigist sai küll uus kodumaa, kuid oma juuri ei unustanud ta kunagi.
Film kestab 43 minutit ja on ingliskeelsete subtiitritega.
22.00 – filmi peategelane Taavi Kaaman esitab pärast linastust oma muusikat
Stockholmi Eesti Segakoor – nad on Stockholmis tegutsev umbes 30-liikmeline segakoor, mis on asutatud 2002. aastal. Laulupeomuuseumi sõpruskoor, kellega 2018. aasta jõilukuul andsime Stockholmis koos talvekontserdi „Laulupeoga jõuludesse”.
Laulupeomuuseumi segakoor – 2012. aastal asutatud umbes 35-liikmeline segakoor, mis tegutseb Laulupeomuuseumis.
Linnakirjanik Indrek Hargla – 2026. aasta Tartu linnakirjanik räägib põnevaid lugusid, annab autogramme (võta raamat kaasa!)
Ligipääsetavuse info:
Invaliftiga pääseb kõigile kolmele korrusele.
19. sajandi linnakodaniku museum (Jaani 16)
Sissepääs 1 euro
Muuseum avatud kellaaegadel 18:00 – 21:00
Programmi kirjeldus
19. sajandi linnakodaniku muuseum kutsub muuseumiööl kuulama ajastu helisid.
Avatud on nii püsiväljapanek kui ka ajutine näitus “Laulvad masinad – kuidas kellad ja viled muutsid õhu muusikaks”.
Alates kell 19 toimuvad iga täis- ja pooltund kuraatori lühiekskursioonid, kus keskendume ühele muusikamasinale ja selle kaudu avame 19. sajandi elu ja kultuuri:
- 19:00 Linnaruumi helid ja tänavamuusikud 19. sajandil
- 19:30 Muusikatoos kui luksuslik kingitus
- 20:00 Muusika kättesaadavus 19. sajandil
- 20:30 Kodune meelelahutus ja vaba aeg
Ligipääsetavuse info:
On trepp kahe astmega.
KGB kongide muuseum (Riia 15b)
Sissepääs 1 euro
Muuseum avatud kellaaegadel 18:00 – 23:00
KGB kongide muuseumi püsinäitus annab ülevaate Eesti sõjajärgsest vabadusvõitlusest, kommunistliku režiimi kuritegudest ning eluolust eeluurimisvanglas. Külastajatele on avatud hoone keldriosa, kus asus poliitilistel põhjustel arreteeritute eeluurimisvangla. Osa kongidest, kartserid ja koridoriosa on taastatud originaalkujul.
KGB kongide muuseumis on uuendatud püsinäituse külastajatel võimalus osa saada erilisest kogemusest, kus väljavalitud ruumides raputatakse külastajat kohalolekuefektiga, mida toetavad helid, videoprojektsioonid, animatsioonid ning ajastutruud rekvisiidid.
Ülekuulamistoas istute silmitsi ülekuulajaga, kes loodud animaator Priit Tenderi poolt, näidiskambris kuulete kurikuulsa paragrahv 58 alusel esitatud süüdistusi, vaadates samas tõtt nende süüdistuste ohvritega. Gulagi vanglavõrgustikule pühendatud toas on võimalik kogeda arreteerimisele eelnevat tunnet ning kuulda väljavõtteid Aleksandr Solženitsõni „Gulagi arhipelaagist” ja selle loomise teekonnast Eestis, siin päris Tartu lähedal.
Ajutiste näituste saalis on avatud Eesti Sõjamuuseumi rändnäitus “Kommunistide riigipöördekatse Eestis – 1. detsember 1924”, mis on pühendatud 1. detsembri 1924. aasta riigipöördekatse sajandale aastapäevale.
Väljapanek kirjeldab Moskva poolt orkestreeritud kommunistide ebaõnnestunud rünnakut strateegilistele punktidele ja Eesti kaitsejõudude kiiret vastupanu, mis hoidis ära riigikorra vahetumise.
Võimalik on iseseisvalt muuseumi näituseid uurida. Kohal on muuseumi kuraator, kes vastab hea meelega külastajate küsimustele.
Ligipääsetavuse info:
Keldrisse läheb trepp.
Oskar Lutsu majamuuseum (Riia tn 38)
Sissepääs 1 euro
Muuseum avatud kellaaegadel 17:00 – 21:00
Programmi kirjeldus
Mansardkorrusega maja Riia tänavale laskis Oskar Luts (1887–1953) oma perele ehitada 1936. aastal (arhitekt Arnold Matteus) ja siin elas ta viimased 17 eluaastat. 1964. aastal avati kirjaniku kodus majamuuseum. Majas on võimalik originaalesemete ja algupärase miljöö abil avastada kirjaniku elu ehedas keskkonnas.
Külastajatel on võimalik lavastada mänguline stseen, kus nad saavad omakeskis ja sõpradega luua vaikusest ühe hääleka olukorra. Lisaks saavad külastajad ise väljendada oma mõtteid ööhäälte kohta.
Ligipääsetavuse info:
Majja pääseb trepi kaudu. Majas on teisele korrusele minev trepp.