Marge Rennit räägib neljapäeval, 14. jaanuari kell 17 Tartu linnamuuseumi saalis lähemalt 20. sajandi alguse keerulistest rahvussuhetest baltisakslaste mälestuste näitel.
19. sajand oli nii Eesti kui kogu Euroopa arengus suurte muutuste aeg. Eesti linnade arengut mõjutasid tugevasti pärisorjuse kaotamine sajandi alguses ja 1860. aastate üleriigilised reformid. Liikumisvabaduse kasvades toimus üha suurenev eestlaste linnadesse ja linnataolistesse asumitesse koondumine.
Tartu oli kiiremini kasvavaid Eesti linnasid, 19. sajandi jooksul kasvas linna elanike arv koguni seitse korda. Sellega kaasnesid sügavad etnilised, sotsiaalsed ja kultuurilised muutused. Pikki sajandeid linnaelus domineerinud sakslased pidid sajandi kolmandaks veerandiks tunnistama oma arvulist vähemust linna elanikkonnas. Eestlaste arvu ja mõju kasvuga kaasnes 1890. aastate venestamine, mis omakorda kõigutas väga tugevasti saksa kogukonna positsioone.
Tartu saksa kogukonda kuulunud Oswald Harge kirjeldab 20. sajandi alguseks kujunenud situatsiooni järgmiselt: „Järeleandmatu venestuse tulemusena 19. sajandi lõpul, keelu tõttu saksakeelseid loenguid pidada, oli suurem osa Saksamaalt pärit saksa professoritest sunnitud Tartust lahkuma. Seeläbi kaotas Tartu seltskond oma vaimselt kõrgelt kvalifitseeritud, maailmale avatud ja tänu professorite kõrgetele palkadele majanduslikult sõltumatu elemendi, ilma milleta Tartu literaatkonna seltskondlik elu tasapisi oma taseme kaotas ning väikelinlikule tasemele langes.“ (Oswald Hartge, “Auf des Lebens grosser Waage. Erinnerungen 1895-1939”, 1968, tõlkis Reet Bender).
Ettekandeõhtul osalemine muuseumipiletiga (5/3 €), näitust “Kohustus olla moodne. Kuidas eestlasest linlane sai” on võimalik külastada enne ürituse algust.
Pane ennast kirja Facebook vahendusel – https://www.facebook.com/events/226015192383766/