19. sajandil muutus arusaam haigustest kiiresti. Tartu oli muutuste keskmes: siin tegutsesid arstid ning arenes ülikooli arstiteadus. Samas püsisid kõrvuti teadusliku meditsiiniga rahvapärased raviviisid ja haiguste seletused. Ken Kallingu loengu lähtekohaks on Karl Ernst von Baeri märkus eestlaste kohta: “Looduse tundmine on neil kahtlemata liiga piiratud…”. Täna peaksime küsima, kui hea oli Baeri enda (ja tema kolleegide) “looduse tundmine”?
Loeng kuulub 19. sajandi linnakodaniku muuseumi näituse “Kes jääb ellu? Tartu 19. sajandi terviseloterii” publikuprogrammi. Näitus viib külastaja 19. sajandi inimese tervisemaailma, kus põimusid uus arstiteadus, rahvapärased ravivõtted, hügieen, usk, toitumine ja elutingimused. See ei olnud lihtsalt aeg, mil „vanad valed” asendusid „uute teadmistega”. Ka teaduslik meditsiin tegutses teadmiste ja võimaluste piirides ning osa toonaseid enesestmõistetavaid seisukohti näeme praegu sama võõrastena nagu neid, mida 19. sajandi haritlased rahvapärimuses taunisid.
Ken Kalling on Tartu Ülikooli meditsiiniajaloo lektor, kelle tegevus ühendab meditsiini-, teadus- ja ülikooli ajaloo. Tema uurimuste puhul on huvitav just vaatenurk: meditsiini ajalugu ei tähenda ainult nimekirja vanadest ravimeetoditest ja nende tänapäevasest kummalisusest. Kallingu käsitlustes tuleb esile küsimus, kuidas teadmine üldse tekib, mida inimesed eri aegadel usuvad ja kui kindlaks saab oma teadmistes tegelikult olla. See haakub otseselt näituse keskse mõttega.
Loeng on TASUTA ja toimub linnamuuseumi hoones aadressil Narva mnt 23.
Et oskaksime ruumi ja istekohti paremini planeerida, palume võimalusel oma osalemisest teada anda siin. Registreerumine ei ole kohustuslik, kuid aitab meil osalejate arvuga arvestada.