Tartu linnamuuseum tähistab Tartu rahulepingu sõlmimise 103. aastapäeva ettekandeõhtuga. Vabadussõjas osalenud kultuuriinimestest ja sõja mõjust nende loomingule kõneleb kultuuriloolane Enn Lillemets.
Eestlaste jaoks läks Esimene ilmasõda 1918. aastal üle Vabadussõjaks. Poisid tulid otse Vabadussõjast vastasutatud „Pallase” kooli, näiteks Jaan Grünberg (1889–1969) ja Eduard Wiiralt (1898–1954), kellest kujunesid väljapaistvad kunstnikud. Suurejoonelisemaid kajastusi Vabadussõjast on Aleksander Vardi (1901–1983) triptühhon Eesti Üliõpilaste Seltsi majas, mis valmis Teise ilmasõja eelõhtul. Vahetult enne, kui Eesti kaotas vabaduse. Sõda tähendas valikut, mis kujundas inimeste elu ka hoopis kaugemas tulevikus, „rikkudes” nende ankeeti. Sõda ei kujutanud endast üksnes aatelist karastumist, vaid ka parandamatuid haavu, õudust ja surma. See jõudis loomingusse, kasvõi näiteks Peet Vallaku (1893–1959), kes mh. õppis „Pallases” kunsti, novellidesse. Sõja taustal hakkas eredalt kõlama vaba kunst.
Osalemine muuseumipiletiga (3 € / 5 €).