Linnakodaniku muuseum ootab huvilisi kuraatorituurile uuel näitusel “Kui Emajõe Ateenast sai Pompeji. Hilda Kamdron ja Maarja kirik”. Tuur toimub kolmapäeval, 28. augustil kell 16.00 ning seda viib läbi kuraator Enn Lillemets.
Kuraatorituuril kehtib pilet 7 / 5 €. Ka muuseumikaardi omanikel tuleb sündmusel osalemiseks soetada pilet.
・・・
12. juulil 1941 pommitasid taganevad Vene väed Tartut, hävis mitusada hoonet. Õhtul tabas süütemürsk Maarja kirikut ja kell 22.30 kukkus torn ümber. Alles nüüd, 2024. aastast, tasakaalustab kiriku torn taas Tartu linna panoraami..
Tartu Linnaajaloo Muuseumide kogude väärtuslikumaid ja isenäolisemaid osi on pallaslase Hilda Kamdroni (1901–1972) looming. Kunstnik on valuliselt kaasa elanud oma kodulinna Tartu saatusele, jäädvustades eri linnaosi mõlemal pool Emajõge, eriti varemeid kohe Teise ilmasõja ajal ja järel. Kamdron ise on võrrelnud sõjapurustusis Tartut Pompejiga.
Seoses Maarja kiriku taastamisega küpses mõte tuua Kamdroni kogust esile just selle kirikuga seotud aines. Kiriku varemed ja ümbruskond, Vanemuise teatrist ja Pallase kunstikoolist Gustav II Adolfi kujuni ülikooli peahoone taga. Kirjanik Ain Kaalep on nimetanud Maarja kirikut eesti rahvuse sünnikohaks. 12. juulil 1941 pommitasid Vene väed Tartut, hävis mitusada hoonet, sh Maarja kirik. 2024. aastast aga täiendab ja tasakaalustab kiriku torn taas Tartu linna panoraami.
Näitusevalik hõlmab pliiatsijoonistusi ja akvarelle aastaist 1941–1965. Mõne akvarelli sisse on Kamdron kirjutanud lause „Olgu neetud sõda”. Ta ei lase meil unustada, kombates värvivalikus ja kujundiloomes justkui korra ja kaose piire ning leides mõjuva kunstilise lahenduse. Ta ei lase mh unustada seda, milline kultuuriväärtuste hävitamine toimub praegu Ukrainas. Iga päev.
Praegune Kamdroni väljapanek on viies Pallase väikeste suvenäituste sarjas 19. sajandi linnakodaniku muuseumis ning jätkab Kunstiühingu Pallas ja Tartu Linnaajaloo Muuseumide tõhusat koostööd, mis sai alguse 2001. aastal.