Reedel, 5. detsembril 2025 kell 17.00 esitab Anne Untera 19. sajandi linnakodaniku muuseumis (Jaani 16) ettekande “Kaks Sally von Kügelgeni. Erinevad kunstnikusaatused ja võimalused”.
19. sajandi linnakodaniku muuseum kutsub kuulama kunstiteadlase Anne Untera kahele 19. sajandi baltisaksa päritolu naisele pühendatud ettekannet, mis toob esile sarnaste juurte, kuid erineva saatusega kunstnikud – Sally von Kügelgeni (1860–1928) ja tema sugulase Sally von Kügelgeni (1835–1868).
Ettekandes kõneletakse kahe Sally von Kügelgeni erinevatest võimalustest ja loomingulistest teedest, aga ka 19. sajandi naisautorite ja -kunstnike rollist baltisaksa kultuuris. Üritus pakub haruldase võimaluse süüvida kahe naise elukäikudesse, mis peegeldavad nii ajastu piiranguid kui ka naise isikliku eneseteostuse püüdu kunstis.
Need kaks kunstnikku, kuigi jagavad sarnaseid juuri, on elanud täiesti erinevaid saatusi – Sally von Kügelgen (1860–1928) ja tema sugulane, samuti Sally von Kügelgen (1835–1868). Sally von Kügelgen, kes sündis 1860. aastal Tartus, Jakobi mäel, on tuntud kui üks esimesi Eesti naiskunstnikke. Viimastel aastatel on tema looming ja elu saanud uue tähelepanu, tema teoseid on eksponeeritud nii Tallinnas, Tartus kui ka Helsingis, Ateneumi kunstimuuseumis, kus keskenduti rändavatele naiskunstnikele. Tema isa, maalikunstnik Constantin von Kügelgen, toetas ja suunas tema kunstnikuteed, ning akadeemiline haridus avas talle uksed rahvusvaheliseks karjääriks, mis viis ta lõpuks Rooma, kus ta veetis oma elu lõpu.
Kuid vähem tuntud on tema sugulase, Constantin von Kügelgeni õetütar Elmine tütre, Sally von Kügelgeni (1835–1868) lugu. Ka tema oli andekas nii maali kui kirjutamise alal. Kahjuks on säilinud vaid seitse tema akvarelli, millest kuus ilmusid 1936. aastal teoses „Balti preili vaikne päevaraamat“ illustratsioonidena. Kuigi tema loomingut on vähe, peegeldavad need tundlikku biidermeierlikku esteetikat. Noorema Sally päevikust kumab läbi kiitus tema kunstitalentidele, kuid ka pettumus, et hoolimata andest jäi tema kunstnikutee lühikeseks. Päevik avab meile 1850. aastate Lääne-Virumaa mõisamaailma – see toob esile väikese ajaloo Lääne-Virumaal Vinni stiftis, samuti Triigi, Piira jt mõisates ning külades, koos sealsete eesti elanikega –, põimides selle tundliku lembelooga ning sidemetega Tartu ülikooli ja toonase kultuuriringkonnaga.
Ettekandes kõneletakse kahe Sally von Kügelgeni erinevatest võimalustest ja loomingulistest teedest, aga ka 19. sajandi naisautorite ja -kunstnike rollist baltisaksa kultuuris. Üritus pakub haruldase võimaluse süüvida kahe naise elukäikudesse, mis peegeldavad nii ajastu piiranguid kui ka naise isikliku eneseteostuse püüdu kunstis.
Osalemine muuseumipiletiga (8 / 6 €) või muuseumikaardiga.
Muuseumis on piiratud arv kohti!