20. märtsil kell 17.00 peab Anne Untera Tartu linnamuuseumis loengu „Kügelgenide naised – kunstnikud, abikaasad, emad“. Ettekandele järgneb kuraatorituur näitusel “Kügelgenid. Ühe baltisaksa perekonna lugu”.
Loengul vaatame baltisaksa naise rolle 18. ja 19. sajandil, abiellumise tingimusi ja reisimisvõimalusi. Kas Sally von Kügelgeni kõrval oli selles suurperekonnas ka teisi andekaid kunstnikke?
Kuid kas aadlidaamil, reeglina paljulapselise pere emal, oli üldse võimalik loominguga tegelda? Vastus on jah ja ei. Perekonna ringis jah, sest laste ning majapidamise eest kandsid hoolt ammed, teenijad, lapsehoidjad ja koduõpetajad, kes andsid nii poistele kui tütarlastele alushariduse kunstis ja muusikas. Baltisaksa aadlinaisel oli vaba aega ja raha, sageli ka päritud annet. Laiemas vaates ei, sest takistuseks oli akadeemilise kunstihariduse kättesaamatus tüdrukutele ning ühiskondlikud hoiakud. Naise looming jäi perekonna ringi.
Kügelgenide trükis ilmunud epistolaarses pärandis on palju andmeid kunstiandekate naiste kohta, kuid nende originaalteoseid leidub avalikes kogudes väga vähe. Loengul vaatleme kahe õe, Helene Marie ja Sophie Zoege von Manteuffeli teoseid ja elukäiku, kellest esimene sai von Kügelgeni suurperekonna esiemaks. Helene Marie pojatütar Sally Kraus (sündinud von Kügelgen) on andnud järelpõlvedele biidermeierliku, kaunite illustratsioonidega „Ühe balti preili vaikse päevaraamatu“. Selles ilmnevad naise toonased ahtad eluvalikud ning peaaegu olematud võimalused oma vaimseid ideaale realiseerida. Sally tundis põlevat soovi saada kunstnikuks, kuid temast tuli pastoriproua Kuramaal ja viie lapse ema. Oma eeldused ja anded realiseeris seevastu kunstnik Constantin von Kügelgeni Tartus sündinud tütar Sally, kellest sai esimene iseseisvalt tegutsev baltisaksa naiskunstnik,portretist ja monumentaalteoste autor. Püüame tema loominguloole lisada uusi üksikasju.
Ettekanne ja kuraatorituur kuuluvad näituse “Kügelgenid. Ühe baltisaksa perekonna lugu” publikuprogrammi.
Sündmusel osalemine muuseumipiletiga 13 € / 9 €.