Tartu linnamuuseumi käesoleva aasta näitused „Peedist pesumasin“ ja „Meie Tartu“ on seotud kultuuripealinna programmiga. Mõlema näituse loomisel kaasati suurel määral Tartu kogukondi. Sellest on tõukunud ka tänavuse linnaajaloo päeva teema, mil arutleme erinevate tahkude üle muuseumi ja kogukonna koostöös.
Kogukondi on erinevaid, need võivad koonduda piirkondlikult elukoha järgi, niisugused linnaosade seltsidesse koondunud kogukonnad on Supilinnas, Karlovas, Tammelinnas, Tähtveres, Annelinnas, Ihastes. Tartu vanemate linnaosaseltside ajalugu ulatub aastatuhande algusesse, linnaellu on tublisti elevust toonud nende korraldatud linnaosade päevad, kodukohvikud jm ettevõtmised. Kogukonnad on moodustunud ka hobide ja huvide alusel, nt Tartu talisuplejate kogukond. Kogukondi võib koos hoida ka sotsiaalmeedia, nt “Nostalgilise Tartu“ virtuaalne kogukond.
Kõik see rikastab linna elu, kuid väärib ka dokumenteerimist. Muuseum on huvitatud kogukondade tegevuse jäädvustamisest ja tutvustamisest, selle tegevuse võtmesõnaks on koostöö kogukondade ja muuseumi vahel. See eeldab ühiste eesmärkide püstitamist, head tahet ja üksteisemõistmist. Ettekandepäeva eesmärk on jagada seniseid kogemusi muuseumi ja kogukondade koostööst ning arutleda koostöö vormide ja ühiste eesmärkide seadmise üle. Kuidas luua usalduslik side muuseumi ja kogukonna vahel? Missugused koostöö vormid on vastastikku rikastavad ja toovad mõlemale osapoolele kasu?
Päevakava
10.30–11.00
Tervituskohv
11.00–11.20
Risto Lehiste, Tartu Linnaajaloo Muuseumid
Tervitus ja ettekandepäeva sissejuhatus.
11.20–11.50
Meeli Väljaots, Tartu Linnaajaloo Muuseumid / Oskar Lutsu majamuuseum
Meie inimeste nägu näitus “Peedist pesumasin: leidlikkus linnas”
Ettekandes tuleb juttu Tartu linnamuuseumi näituse „Peedist pesumasin: leidlikkus linnas“ saamisloost. Näituse fookuses on taaskasutus ja isetegemine linnaelu tingimustes Teise maailmasõja lõpust Eesti iseseisvuse taastamiseni. Näituse eesmärgiks on näidata, kui leidlikud ja osavad pidid olema nõukogude aja linnainimesed. Selle koostamisel koguti mälestusi, fotosid ja esemeid 50-lt inimeselt, kes pikemat või lühemat aega on olnud seotud Tartuga. Näitus on ühest küljest nende inimeste nägu, kes meiega oma lugusid jagasid, teisest küljest kuraatorite nägu ja kõik see kokku on Tartu nägu, keda kohtad kogemata tänaval, poes või bussis, märkamatagi, et tegemist on „meie inimesega“.
11.50–12.20
Mari-Liis Tammiste, Eesti Põllumajandusmuuseum
Peedist pesumasin: leidlikkus maal – kes on meie külastaja?
Valmistades ette näitust „Peedist pesumasin: leidlikkus maal“, otsisime kontakti inimestega, kes on ise valmistanud traktoreid, hoidiseid, kodutekstiile ja muud igapäevaeluks vajalikku aastatel 1950–1990 – need on leiutajaid, kelle hääle abil näitus elama panna. Nüüd on näituse avamisest möödunud pool aastat ja aeg vaadata, kes on meie külastajad. Näituse külastajate täidetud ankeetide ning külastusjuhtide, pedagoogide ja giidide tagasiside põhjal vaadeldakse ettekandes, kas keskmine külastaja tunneb end osana meie loodud isetegemise maailmast ja kuidas see erinevaid külaliste gruppe kõnetanud on.
12.20–12.50
Robert Varik, Tartu Linnaajaloo Muuseumid
Kuidas leida kontakti kogukondadega? Ja mis on üldse on kogukond? Ehk “Meie Tartu” näituse köögipool
“Meie Tartu” näituse loomeprotsess kestis umbes kaks aastat, millest aasta hõlmas endas ideekorjet ja tutvumist tartlaste ning Tartu kogukondadega. Ettekandes vaadeldakse, kuidas alustas näituse meeskond Tartu kogukondade kaardistamist ning missugused olid seejuures eesmärgid, väljakutsed, õnnestumised ja altminekud. Juttu tuleb ka sellest, mida üldse tähendab kogukond ning kuidas tüüpiliste kogukondade kõrval võivad linnas eksisteerida ka kogukonnad, mida mitmed linnaelanikud ise tähelegi ei pane ja endale ei teadvusta.
12.50–13.20
Ello Varjas, TYPA
Kuidas muuseumid ja kogukonnad saavad tihedamalt ja tulemuslikumalt koostööd teha?
Muuseumide roll on enamat kui eksponaatide hoidmine ja näitamine. Muuseumid võivad olla aktiivsed kogukonnaelu keskused, mis loovad platvormi vabatahtlike kaasamiseks ja kohaliku identiteedi tugevdamiseks. Kogukonnaga tugeva koostöösuhte loonud muuseumid saavutavad suurema mõju ja elujõulisuse. Ettekandes käsitletakse järgmisi teemasid:
1. Kogukonna roll muuseumi tegevuses: kuidas kaasata kogukonda ja vabatahtlikke muuseumi igapäevatöösse.
2. Senised praktikad ja tegevused: milliseid meetodeid ja projekte on kasutatud muuseumide ja kogukondade vahelise koostöö edendamiseks.
3. Muuseumi ja kogukonna koostöö analüüs: kuidas on koostöö mõjutanud muuseumi tegevust ja milliseid tulemusi on vabatahtlike kaasamine toonud.
13.20–14.30
Lõunapaus
14.30–15.00
Kersti Roslender, Paavo Kroon, Eesti Maanteemuuseum
Tehnika ja kultuur: kogukondade koosloomine Eesti Maanteemuuseumis
Ettekandes keskendutakse Eesti Maanteemuuseumi ja tehnikakogukondade koostööle muuseumi publikuprogrammi raames. Maanteemuuseum on seadnud eesmärgiks tehnikakogukondade tegevuse talletamise ja vahendamise laiemale publikule. Igal suvehooajal rikastavad muuseumi ürituste kava erisugused teemapäevad, kus koostöös kogukondadega luuakse sisu, mis kõnetab eri huvigruppe ning pakub võimalusi nii teadmiste kui kogemuste vahetamiseks. Ühisürituste eesmärk on kaasata aktiivselt oma kogukonna liikmeid, koostöös hoida mälu värske ja väärtustada meie kultuuripärandit.
15.00–15.30
Kristi Paatsi, Tuuli Silber, Tallinna Linnamuuseum / Kalamaja muuseum
Kalamaja muuseumi näited kogukonna kaasamisel
Kalamaja muuseum on esimesest hetkest loodud koos kogukonnaga ning ta elab ja hingab koos kogukonnaga. Toome erinevaid praktilisi näiteid kuidas oleme kogukonda kaasanud ja millised projektid on alguse saanud kogukonna enda initsiatiivil.
Kalamaja muuseum on saanud Euroopa parima kogukonnamuuseumi auhinna 2024.
15.30–16.00
Karin Leivategija, Eesti Rahva Muuseum
Öised kogukonnad ERMi näitusel “Kellele kuulub öö?
Öö on pakkunud varjupaika ja kujunenud identiteedi loomise ning vabaduse ruumiks mitmetele kogukondadele, keda päevavalgus on ajalooliselt varju jätnud. Ettekandes käsitlen erinevaid “ööskäijaid” ajaloost ja tänapäevast, alates LGBTQ+ kogukonnast kuni klubikultuurini, kes on esindatud ERMi näitusel “Kellele kuulub öö?”. Samuti tõstan esile, kuidas näituse loomises osalenud kuraatorid, kellest mõned kuuluvad ka ise nendesse kogukondadesse, aitasid kujundada näituse sisu ja vaatenurki. Arutlen, kuidas mõjutab kuraatori kuulumine või mittekuulumine uuritavasse kogukonda kogukonna esindatust?
16.30–17.00
Ants Johanson
Tähtvere II maailmasõja ajal: mälestused ja pärimus
Ettekande autor on Tähtvere Seltsi aktiivne liige ja soovib välja selgitada, kui palju mõjutas Teise maailmasõja lahingutegevus Tähtvere linnaosa. Kuhu langesid siin 1944. aasta märtsikuus lõhkekehad? Kas on inimesi, kes seda aega mäletavad või kelle perepärimuses on sellest mälestusi? Kuidas võiks muuseum sellele uurimistööle kaasa aidata ja kogukonnale toeks olla?
17.00
Ettekandepäeva lõpetamine, seltskondlik koosviibimine
Sündmus on piletivaba.