{"id":12848,"date":"2024-06-19T10:14:48","date_gmt":"2024-06-19T10:14:48","guid":{"rendered":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/?post_type=exhibition&p=12848"},"modified":"2024-09-23T14:52:52","modified_gmt":"2024-09-23T14:52:52","slug":"kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik","status":"archive","type":"exhibition","link":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/en\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/","title":{"rendered":"Kui Emaj\u00f5e Ateenast sai Pompeji. Hilda Kamdron ja Maarja kirik"},"content":{"rendered":"\n

Tartu Linnaajaloo Muuseumide kogude v\u00e4\u00e4rtuslikumaid ja isen\u00e4olisemaid osi on pallaslase Hilda Kamdroni (1901\u20131972) looming. 27. juunist 22. septembrini avaneb v\u00f5imalus n\u00e4ha \u00fcht fragmenti sellest 19. sajandi linnakodaniku muuseumis, Jaani t\u00e4nav 16.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kunstnik on valuliselt kaasa elanud oma kodulinna Tartu saatusele, j\u00e4\u00e4dvustades eri linnaosi m\u00f5lemal pool Emaj\u00f5ge, eriti varemeid kohe Teise ilmas\u00f5ja ajal ja j\u00e4rel. Aga ta on kaardistanud Tartut ka hiljem, 1960. aastail uusehitusi k\u00f5rvu lammutust\u00f6\u00f6dega. Hilda Kamdroni akvarelles ja joonistusis saavad kokku missioonitunne ja loominguline enesev\u00e4ljendus. M\u00f5ned linna ilmestavad maam\u00e4rgid, nagu n\u00e4iteks Kivisild, on t\u00e4helepanu keskpunktis. Hilda Kamdron ise on v\u00f5rrelnud s\u00f5japurustusis Tartut Pompejiga.<\/p>\n\n\n\n

Seoses Maarja kiriku taastamisega k\u00fcpses m\u00f5te tuua Hilda Kamdroni kogust esile just selle kirikuga seotud aines. Kiriku varemed ja \u00fcmbruskond, Vanemuise teatrist\u00a0 ja Pallase kunstikoolist Gustav Adolfi kujuni \u00fclikooli peahoone taga. N\u00e4itusevalik h\u00f5lmab pliiatsijoonistusi ja akvarelle aastaist 1941\u20131965.<\/p>\n\n\n\n

Maarja kirik, Tartu esimene eestlaste endi rajatud kirikuhoone, sai valmis 1841. aasta l\u00f5puks ja \u00f5nnistati sisse 1842. aasta alguses. 1869. aastal sai sellest laulupeokirik, kus toimus I \u00fcldlaulupeo \u00fchendkoori esimene kokkulaulmine ja peaproov. Kiriku tornist kuulutati laulupidu pasunam\u00e4nguga avatuks. Kirjanik Ain Kaalep on nimetanud Maarja kirikut eesti rahvuse s\u00fcnnikohaks. 12. juulil 1941 pommitasid Vene v\u00e4ed Tartut, h\u00e4vis mitusada hoonet, sh Maarja kirik. Sellest aastast aga t\u00e4iendab ja tasakaalustab kiriku torn taas Tartu linna panoraami.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ne akvarelli sisse on Hilda Kamdron kirjutanud lause \u201eOlgu neetud s\u00f5da\u201d. Ta ei lase meil unustada, kombates v\u00e4rvivalikus ja kujundiloomes justkui korra ja kaose piire ning leides m\u00f5juva kunstilise lahenduse. Ta ei lase unustada seda, milline kultuuriv\u00e4\u00e4rtuste h\u00e4vitamine toimub praegu iga p\u00e4ev Ukrainas.  <\/p>\n\n\n\n

Hilda Kamdron tuli Pallase kunstikooli 1922. aastal P\u00e4rnu maakonnavalitsuse stipendiumiga ja \u00f5ppis esimese hooga 1930. aastani. P\u00f6\u00f6rdus kooli tagasi ilmselt 1938. aastal ja l\u00f5petas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna 1946. aastal. Tema olulisemate \u00f5ppej\u00f5udude seas olid Rudolf Paris, Ado Vabbe ja Aleksander Vardi. 1946. aastal v\u00f5eti Hilda Kamdron Eesti NSV Kunstnike Liitu ja visati s\u00e4\u00e4lt j\u00e4\u00e4davalt v\u00e4lja Eestimaa Kommunistliku Partei VIII pleenumi otsuse p\u00f5hjal. Oma elu kahel viimasel aastak\u00fcmnel elas Hilda Kamdron Tartus erakliku ja tunnustamatuna, n\u00e4ljas ja vaesuses. Tema loominguline \u00fcksij\u00e4etus oli t\u00e4ielik. Kamdroni n\u00e4itustel esinemine j\u00e4i harvaks ja ta suruti isetegevuslaste v\u00e4ljapanekuile. Seda h\u00e4mmastavam on usk, mis laskis Kamdronil ilma ainsa arvestatava toeta teoks teha, mida ta just \u00f5igeks pidas.<\/p>\n\n\n\n

Hilda Kamdroni v\u00e4ljapanek on viies Pallase v\u00e4ikeste suven\u00e4ituste sarjas 19. sajandi linnakodaniku muuseumis ning j\u00e4tkab Kunsti\u00fchingu Pallas ja Tartu Linnaajaloo Muuseumide t\u00f5husat koost\u00f6\u00f6d, mis sai alguse 2001. aastal.<\/p>\n\n\n\n

2007. aastal korraldas Kunsti\u00fching Pallas Tartu Linnamuuseumis Hilda Kamdroni n\u00e4ituse \u201eSiiski vaba\u201d, mis keskendus kunstniku ainulaadsetele assamblaa\u017eidele, mahulistele maalidele, ning h\u00f5lmas nii muuseumide kui ka erakogusid.<\/p>\n\n\n\n

Enn Lillemets<\/strong>
n\u00e4ituse koostaja<\/p>\n","protected":false},"featured_media":12852,"template":"","meta":{"_acf_changed":false,"ngg_post_thumbnail":0},"categories":[27],"class_list":["post-12848","exhibition","type-exhibition","status-archive","has-post-thumbnail","hentry","category-19-sajandi-linnakodaniku-muuseum"],"acf":[],"yoast_head":"\nKui Emaj\u00f5e Ateenast sai Pompeji. Hilda Kamdron ja Maarja kirik - Tartu Linnamuuseum<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Tartu Linnaajaloo Muuseumide kogude v\u00e4\u00e4rtuslikumaid ja isen\u00e4olisemaid osi on pallaslase Hilda Kamdroni (1901-1972) looming. 27. juunist 22. septembrini avaneb v\u00f5imalus n\u00e4ha \u00fcht fragmenti sellest 19. sajandi Linnakodaniku Muuseumis, Jaani t\u00e4nav 16.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kui Emaj\u00f5e Ateenast sai Pompeji. Hilda Kamdron ja Maarja kirik - Tartu Linnamuuseum\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Tartu Linnaajaloo Muuseumide kogude v\u00e4\u00e4rtuslikumaid ja isen\u00e4olisemaid osi on pallaslase Hilda Kamdroni (1901-1972) looming. 27. juunist 22. septembrini avaneb v\u00f5imalus n\u00e4ha \u00fcht fragmenti sellest 19. sajandi Linnakodaniku Muuseumis, Jaani t\u00e4nav 16.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Tartu Linnamuuseum\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2024-09-23T14:52:52+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/kui-emajo\u0303e-ateenastc-sai-pompei-uus-768x430.png\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"768\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"430\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/png\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/\",\"url\":\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/\",\"name\":\"Kui Emaj\u00f5e Ateenast sai Pompeji. Hilda Kamdron ja Maarja kirik - Tartu Linnamuuseum\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/kui-emajo\u0303e-ateenastc-sai-pompei-uus.png\",\"datePublished\":\"2024-06-19T10:14:48+00:00\",\"dateModified\":\"2024-09-23T14:52:52+00:00\",\"description\":\"Tartu Linnaajaloo Muuseumide kogude v\u00e4\u00e4rtuslikumaid ja isen\u00e4olisemaid osi on pallaslase Hilda Kamdroni (1901-1972) looming. 27. juunist 22. septembrini avaneb v\u00f5imalus n\u00e4ha \u00fcht fragmenti sellest 19. sajandi Linnakodaniku Muuseumis, Jaani t\u00e4nav 16.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/kui-emajo\u0303e-ateenastc-sai-pompei-uus.png\",\"contentUrl\":\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/kui-emajo\u0303e-ateenastc-sai-pompei-uus.png\",\"width\":2560,\"height\":1433},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/en\/the-city-has-a-story-to-tell\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Kui Emaj\u00f5e Ateenast sai Pompeji. Hilda Kamdron ja Maarja kirik\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/#website\",\"url\":\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/\",\"name\":\"Tartu Linnamuuseum\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kui Emaj\u00f5e Ateenast sai Pompeji. Hilda Kamdron ja Maarja kirik - Tartu Linnamuuseum","description":"Tartu Linnaajaloo Muuseumide kogude v\u00e4\u00e4rtuslikumaid ja isen\u00e4olisemaid osi on pallaslase Hilda Kamdroni (1901-1972) looming. 27. juunist 22. septembrini avaneb v\u00f5imalus n\u00e4ha \u00fcht fragmenti sellest 19. sajandi Linnakodaniku Muuseumis, Jaani t\u00e4nav 16.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Kui Emaj\u00f5e Ateenast sai Pompeji. Hilda Kamdron ja Maarja kirik - Tartu Linnamuuseum","og_description":"Tartu Linnaajaloo Muuseumide kogude v\u00e4\u00e4rtuslikumaid ja isen\u00e4olisemaid osi on pallaslase Hilda Kamdroni (1901-1972) looming. 27. juunist 22. septembrini avaneb v\u00f5imalus n\u00e4ha \u00fcht fragmenti sellest 19. sajandi Linnakodaniku Muuseumis, Jaani t\u00e4nav 16.","og_url":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/","og_site_name":"Tartu Linnamuuseum","article_modified_time":"2024-09-23T14:52:52+00:00","og_image":[{"width":768,"height":430,"url":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/kui-emajo\u0303e-ateenastc-sai-pompei-uus-768x430.png","type":"image\/png"}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/","url":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/","name":"Kui Emaj\u00f5e Ateenast sai Pompeji. Hilda Kamdron ja Maarja kirik - Tartu Linnamuuseum","isPartOf":{"@id":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/kui-emajo\u0303e-ateenastc-sai-pompei-uus.png","datePublished":"2024-06-19T10:14:48+00:00","dateModified":"2024-09-23T14:52:52+00:00","description":"Tartu Linnaajaloo Muuseumide kogude v\u00e4\u00e4rtuslikumaid ja isen\u00e4olisemaid osi on pallaslase Hilda Kamdroni (1901-1972) looming. 27. juunist 22. septembrini avaneb v\u00f5imalus n\u00e4ha \u00fcht fragmenti sellest 19. sajandi Linnakodaniku Muuseumis, Jaani t\u00e4nav 16.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/#primaryimage","url":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/kui-emajo\u0303e-ateenastc-sai-pompei-uus.png","contentUrl":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/kui-emajo\u0303e-ateenastc-sai-pompei-uus.png","width":2560,"height":1433},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/kui-emajoe-ateenast-sai-pompeji-hilda-kamdron-ja-maarja-kirik\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/en\/the-city-has-a-story-to-tell\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Kui Emaj\u00f5e Ateenast sai Pompeji. Hilda Kamdron ja Maarja kirik"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/#website","url":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/","name":"Tartu Linnamuuseum","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/exhibition\/12848","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/exhibition"}],"about":[{"href":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/exhibition"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12852"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12848"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12848"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}