Tagasi Arheoloogiakogu

Arheoloogilised leiud on peamine allikas Tartu muinaslinnuse ja -asula, samuti keskaegse Tartu linnaelu kohta, kuna linna tolleaegne arhiiv ei ole säilinud. Tartu on üks arheoloogiliselt enam uuritud linnu Eestis. Väljakaevamistelt saadud materjal asub 1957. aastast alates linnamuuseumis ning moodustab ligi kolmandiku muuseumikogust. 2016. aasta oktoobri alguse seisuga on välja antud 246 arheoloogiakogu peanumbrit. Lisaks muuseumikogus ametlikult arvele võetud kogudele on siin hoiul ka mitmed suuremahuliste kaevamiste leiukogud (nt Tartu Riia-eeslinnas toimunud uuringutelt), mille süstematiseerimine ning arvele võtmine alles käib. Linnamuuseumi kogusse kuuluvad ka mõned väikesemahulised maamuististe leiukogud perioodist, mil muuseum oli rajoonidevaheline koduloomuuseum.

Ehkki linnamuuseumi arheoloogiakogus on leide keskmisest kiviajast (mesoliitikumist) tänapäevani, pärineb suur enamik neist Tartu keskaegse linna ja eeslinna alal toimunud väljakaevamistelt ja järelevalvetöödelt. Samuti on siin muinaslinnusel aastatel 1956–58, 1960 ja 1976 Vilma Trummali juhatatud kaevamiste leiud (TM 166 A 14; TM 260 A 15; TM 273 A 16; TM 1071 A 17; TM 1473 A 22). Linna keskaegsete kirikutega seoses talletatakse arheoloogiakogus Toomkiriku kalmistul toimunud kaevamiste (TM 1994 A 39; TM 3512 A 172; TM 3545 A 207), Jaani kirikus ja kirikaias (TM 1096 A 19; TM 1986 A 32; TM 1987 A 33; TM 2037 A 47; TM 2210 A 62; A 123), ning keskaegset Maarja kirikut ümbritsenud kalmistul (TM 1989 A 35; TM 3549 A 202) toimunud kaevamiste leide.

Loetletutele lisaks on uuritud ka eeslinnades asunud kalmistuid. Tutvuda saab muuseumile üle antud kaevamisdokumentatsiooni ja –plaanidega. Lisaks “tavapärastele” arheoloogilistele leidudele (savinõukillud, ahjukahlid ning nende katked, ehitusdetailide katked, metall-, luu- ja nahkesemed, nende katked ning töötlemisjäägid) on Tartus erakordselt hästi säilinud puit ja tekstiil. Kesklinnas küllaltki arvukalt esinevates jäätmekastides on soodsate säilimistingimuste tõttu alal hoidunud klaasnõude (sh emailmaalingutega klaaspeekrite) ning tinaesemete katkeid. Tartu arheoloogiliste kaevamiste leiud on mitmete teadustööde põhiline allikas.

Vaata noapäid siit.

2017. aasta seisuga on muuseumi arheoloogiakogus kokku 64 644 museaali. Muuseumide infosüsteemis MuIS on neist leitavad 37 197.